fennougristika

Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.

20. septembril tähistame väljasurnud keelte päeva. Milline on aga selle kuupäeva seos viimase kamassiga?

"Soome-ugri sõlmed 2020" jätkab põlisrahvaste keelte turgutamise ja õpetamise lainel, sest alanud on ÜRO põliskeelte kümnend.

Millised sündmused ja mõtteviiside areng tõid kokku esimesed soome-ugri rahvaste maailmakongressid? Milline on olnud kongresside kulg ja enam kõlapinda leidnud eripärad?

Siinse kogumiku artiklite autorid on teadlased, kes esindavad sotsiaal- ja humanitaarteaduste eri valdkondi.

Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum (CIFU) on kõige olulisem rahvusvaheline soome-ugri keelte, kultuuride ja ajaloo uurimise teemaline akadeemiline sündmus, mida on korraldatud alates 1960. aastast iga viie aasta järel.

Ariste oli silmapaistev pedagoog: enamik Venemaa soome-ugri rahvaste väljapaistvatest keeleteadlastest-fennougristidest on tema koolitatud.

Külas on Helsingi ülikooli professor Riho Grünthal, kes räägib ettekandes kuulsate Soome keeleteadlaste uurimisreisidest meie sugulasrahvaste juurde.

2016. aasta esimene Hõimuklubi on pühendatud komidele – keeleteadlastele ja rahvusliikumise tegelastele Vassili Lõtkinile (1895-1981) ning Adolf Turkinile (1936-1996) nende äsjaste juubeliaastapäevade puhul.