See oli pandeemiajärgse maailma esimene täismõõdus IFUSCO. Kuid ka seekord ei saanud kõik soome-ugri noored füüsiliselt kohal viibida ning konverents korraldati hübriidvormis. Nii said konverentsi töös osaleda ka Venemaa soome-ugri ühiskonna liikmed,
Alates 1984. aastast on IFUSCOt korraldatud igal aastal erinevas kohas. Tartus on toimunud IFUSCO 1990, 2012, 2018, Tallinnas 2000. Seekord võõrustab noori Tšehhi pealinn. Kohal on ka Eesti kõrgkoolides tudeerinud marid, udmurdid ja ersa.
Algselt ungarikeelsena koostatud raamat ilmus 2014. aastal Budapestis. Teos on pühendatud ungari teadlasele ning obi-ugri keelte ja kultuuride uurijale Éva Schmidtile (1948-2002).
IFUSCO põhilised teemavaldkonnad on keeleteadus, etnograafia, folkloristika, kirjandus ja ajalugu.
Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.
20. septembril tähistame väljasurnud keelte päeva. Milline on aga selle kuupäeva seos viimase kamassiga?
"Soome-ugri sõlmed 2020" jätkab põlisrahvaste keelte turgutamise ja õpetamise lainel, sest alanud on ÜRO põliskeelte kümnend.
Millised sündmused ja mõtteviiside areng tõid kokku esimesed soome-ugri rahvaste maailmakongressid? Milline on olnud kongresside kulg ja enam kõlapinda leidnud eripärad?
Siinse kogumiku artiklite autorid on teadlased, kes esindavad sotsiaal- ja humanitaarteaduste eri valdkondi.
Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum (CIFU) on kõige olulisem rahvusvaheline soome-ugri keelte, kultuuride ja ajaloo uurimise teemaline akadeemiline sündmus, mida on korraldatud alates 1960. aastast iga viie aasta järel.
Ariste oli silmapaistev pedagoog: enamik Venemaa soome-ugri rahvaste väljapaistvatest keeleteadlastest-fennougristidest on tema koolitatud.
Külas on Helsingi ülikooli professor Riho Grünthal, kes räägib ettekandes kuulsate Soome keeleteadlaste uurimisreisidest meie sugulasrahvaste juurde.