Fenno-Ugria Asutus

"Rahvasuu räägib, et kui kratsida venelast, siis tuleb välja tatarlane, kuid mitte alati. Tihtipeale tuleb välja ka mõni soomeugrilane, enamasti mordvalane," märgib Jaak Prozes humoorikalt tõsiselt silmaringi avardavas ülevaates.

Noorteliikumine on soome-ugri koostöö oluline osa. Noortest oleneb keele arenemine, nad kannavad kultuuri ning annavad keeltele ja kultuuridele uut hingamist. Meie esindame mittetulundusühingut Hõimulõimed ja räägime oma tegevusest.

Enam kui 15 aastat vepslasi ja nende rahvakultuuri uurinud TÜ kaasprofessor Madis Arukask mõtiskleb rahvus(t)e traditsioonilise keskkonna tuleviku teemadel.

Vahetult enne VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimunud Fenno-Ugria Hõimuklubis kõnelesid Jaak Prozes (delegaat), Andres Heinapuu (redaktsioonitoimkond) ja Tõnu Seilenthal (presiidiumi liige, Eesti delegatsiooni juht) laiemalt selle olulise esindusfoorumi vajalikkusest, eesmärkidest ja arengutest.

"Me ei pea Venemaa soomeugrilasi aitama, vaid olema valmis võrdseks kultuurivahetuseks, sest meil on, mida üksteisele õpetada," rõhutab Andres Heinapuu oma arvamuses juba 1992. aastal väljaöeldud mõtet.

Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.

Vastajate hulk oli 1000 inimest ning soovisime saada nii Fenno-Ugria Asutuse kui ka Eesti riigi jaoks olulist teavet soome-ugri rahvaid puudutavate edasiste tegevussuundade seadmiseks. Uuringu üksikasjalikum analüüs ootab veel tegemist, siiski on ka juba nüüd võimalik eestluse ja soomeugriluse praegust suhet üldjoontes iseloomustada, mida järgnevas põgusalt ka teen.

"Kuidas iseloomustada neid, kes organiseerusid selleks, et taastada tulevik?" küsib Jaak Prozes, kes 30 aasta eest taasloodud Fenno-Ugria eesotsas oli. Ta meenutab olulisemaid inimesi ja hetki.

Vastused palume saata aadressil info@fennougria.ee hiljemalt 10. detsembriks k.a. Õigesti vastanute vahel loosime veel enne aasta lõppu välja kolm auhinda.

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes on Hõimuklubi vedanud 20 aastat ning seetõttu palusime tal nüüd endal kõnelda, et saada ülevaade klubi käekäigust: teemadest, publikust ja tulevikust.

"Oma sõnumilehte kokku pannes oleme tänutundega mõelnud kõigile, kellega elu ja töö on meid kokku viinud – sõpradele, koostööpartneritele, kolleegidele piiri taga ning koduses Eestis," kinnitab Fenno-Ugria Asutuse tegevjuht erilehe eessõnas.

Kahe maailmasõja vahel loodud ja 1988. aastal taaselustatud hõimupäevad on viimasel aastakümnel laienenud nii ajaliselt kui ka mahuliselt. Milline aga on hõimupäevade lugu?