teadustöö

Millised sündmused ja mõtteviiside areng tõid kokku esimesed soome-ugri rahvaste maailmakongressid? Milline on olnud kongresside kulg ja enam kõlapinda leidnud eripärad?

"Kui tulin esimest korda Junda külla ekspeditsioonile, polnud mul aimugi, kes on bessermanid ja mis on krežid," tunnistas Maria Korepanova.

Alljärgnevalt teeme pikema ülevaate meie rahvusliku fennougristika suurmehe, Tartu Ülikooli professori Paul-Johannes Alvre elust ja tööst.

Hõimupäevad 2020 programm jätkub traditsioonilise Hõimuklubiga.

Siinse kogumiku artiklite autorid on teadlased, kes esindavad sotsiaal- ja humanitaarteaduste eri valdkondi.

Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum (CIFU) on kõige olulisem rahvusvaheline soome-ugri keelte, kultuuride ja ajaloo uurimise teemaline akadeemiline sündmus, mida on korraldatud alates 1960. aastast iga viie aasta järel.

16. mail lahkus meie seast keeleteadlane, eesti, soome, mari ja ungari keele uurija Paul Kokla (1929- 2020).

2020. aastal möödub 130 aastat Tartu Ülikooli esimese uurali keelte professori Julius Margi, 120 aastat Tartu Ülikooli esimese eestlasest läänemeresoome keelte professori Julius Mägiste ning …

Ariste oli silmapaistev pedagoog: enamik Venemaa soome-ugri rahvaste väljapaistvatest keeleteadlastest-fennougristidest on tema koolitatud.

Ettekandega „Paul Ariste ja tema vadja päevikud“ esineb folklorist Ergo-Hart Västrik.

Oma blogis kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Aado Lintrop: “Täna mõtisklen teemal, kuidas minust, 2018. aasta riikliku teaduspreemia nominendist, saab mõne kuu pärast koondatud humanitaarteadlane. Tõsi, …

Mati Hint uuris keeleteadlasena liivi keelt ning tema loodud keeleseadus oli eeskujuks paljudele soome-ugri rahvastele.