Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Ungari suursaatkonna nõunik, ajaloodoktor Urmas Bereczki räägib aastail 1848–1849 toimunud ungari revolutsioonist ja selle tähendusest.
Juubelinädalal kiitsid udmurdi riiginõukogu saadikud heaks projekti Udmurdimaa keeltest, millel on üks eesmärk – populariseerida udmurdi keelt.
Käesolevast aastast algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme, mille eestvedaja on UNESCO. Nii on ka seekordse Hõimuklubi fookus just põliskeeltel. Kohtume 16. veebruaril kell 17 – veebis!
6. veebruaril tähistati Venemaa Föderatsioonis, Norras, Rootsis ja Soomes saamide rahvuspüha.
Stendidele on kogutud materjalid Venemaa riigiarhiivist, Venemaa Föderatsiooni kino- ja fotoarhiivist, Mordva Vabariigi riigiarhiivist.
Fenno-Ugria Asutuse traditsiooniline seinakalender on koostatud soome-ugri rahvaste koduloo- ja rahvusmuuseumide ning erakogudest leitud pildimaterjali põhjal.
Soomes kõneleb karjala keelt umbes 11 000 inimest, karjala keelt kaitstakse ja tema arendamist toetatakse Soome riigi eelarvest.
Tänavu oli udmurdi keele päeva peateema rahvarõivaste keel. Põhisündmusena avati raamatunäitus "Udmurdi rahvuslik ornament: kultuurikood".
Liivi lipu värvid sümboliseerivad randa, nagu näeb seda oma paadist merel olev kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri.
“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.
Oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatakse Eestis hõimupäeva ja sel aastal lehvivad riigilipud 16. oktoobril tähistamaks soome-ugri rahvaste suurimat iga-aastast kultuurisündmust.
Soome-ugri päeva korraldavad Riia Läti Selts, Fenno-Ugria, Liivi Liit jt organisatsioonid koostöös suursaatkondadegajuba kaheksandat korda.