Uudised

Pidupäeva puhul õnnitles oblasti kuberner Andrei Tšibis kohalikke saame ja märkis, et saamidele osutatakse suurt toetust, nii eraldati 2023. aastal saamide toetuseks 53 miljonit rubla.

Soome valitsus esitas eelmise aasta detsembris parlamendile ettepaneku muuta saami käräjäid puudutavat seadust. Eesmärk on edendada saamide enesemääramisõiguse realiseerimist ning parandada saamide omavalitsuse ja saami kogude töötingimusi, eriti keele ja kultuuri osas. Ettepanekuga viiakse ellu Petteri Orpo valitsusprogrammi ja see on valminud koostöös saami käräjätega.

Soome rahvusringhäälingu Yleisradio (YLE) saade “Maailmanpolitiikan arkipäivä” käsitles 1.07 Norras juuni alguses avaldatud tõe- ja lepituskomisjoni aruannet, mis käsitleb Norra aladel elanud saamide, kveenide ja …

25. mail toimus Murmanski oblasti teadusraamatukogus õhtu, millega tähistati saami sõna päeva. Sedapuhku oli üritus pühendatud saami keeleteadlaste Georgi Kerti (1923-2009) 100. ja Rimma Kurutši (1938-2019) 85. sünniaastapäevale.

Vene saamide kogukond jagunes pärast Ukraina sõja algamist kaheks. Osa saamidest on võtnud osa Vene rünnakut toetavatest propagandaaktsioonidest, kirjutab Justas Stasevskij YLE uudisteportaalis.

Murmanski Arktika ülikooli lingvistika instituudis avati saami keele toetamise keskus. Arktika ülikool on ainuke Venemaa Föderatsiooni õppeasutus, kus saab saami keelt õppida magistriõppes.

Päevast, mil 6. veebruar kuulutati saami rahvuspühaks, möödub täna 30 aastat! 1992. aastal saamide 15. konverentsi otsusega kuulutati see päev saamide rahvuspühaks.

Soome parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas korraldada menetluses oleva vastuolulise saami parlamendi seaduse avaliku arutelu.

Ilmselt on on tegemist kildinsaami tähestikuga, mis põhineb kirillitsal ja koosneb 43 tähest.

Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.

Nõukogu liikmete määramisel ja valimisel arvestatakse põlisrahvaste eripärade ning geograafilise paiknemisega, samuti nende üldise esindatusega.

"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.