Jäta menüü vahele
03.06.2023

Saamid võitlevad Ukrainas rinde mõlemal pool

Vene saamide kogukond jagunes pärast Ukraina sõja algamist kaheks. Osa saamidest on võtnud osa Vene rünnakut toetavatest propagandaaktsioonidest, kirjutab Justas Stasevskij YLE uudisteportaalis.

Andrei Danilov protesteerimas Venemaa suursaatkonna ees Oslos. Foto: erakogu

Roman Jakovlev on kildinisaami aktivist, kes on viimastel aastatel teinud palju tööd kildinisaami kogukonna heaks. Seda keelt räägib vaid umbes kakssada inimest Koola poolsaarel. Praegu õpib Jakovlev põhjasaami keelt Saami kõrgkoolis Guovageaidnus (Kautokeinos). 

Ta läks Venemaalt Norra, kasutades tudengiviisat. Pärast Põhjamaade saamiorganisatsioonide ühenduse katkestamist Venemaal elavate saamidega pole nende oludest eriti midagi kuuldud. Jakovlev võrdleb Venemaa olukorda 1930ndate Nõukogude Liiduga, kus inimesed andsid üksteist üles. Jakovlevi hinnangul peegeldab saamide jagunemine olukorda, mille sõda tekitas terve Venemaa ühiskonda. 

Pinget tekitab ka see, et saame on läinud sõtta Ukrainasse. Saami aktivist ja poliitik Andrei Danilov põgenes Norrasse kohe pärast sõja algust. Ta väidab, et viis Venemaa saami olevat surnud lahingutes. Viis surnut kõlab vähe, kuid Murmanski alal on vaid 1400 saami. Danilov tahab teha kuuldavaks Vene võimule vastupanu osutavate saamide hääle. Ta lõi kaasa Vene opositsioonitegevuses juba enne sõda ja avaldas kohe sõja alguses sõjavastase Facebooki-kirjutise. Selle tulemusena saab ta siiani tapmisähvardusi. 

Roman Jakovlev väidab, et saame on Ukrainas rinde eri pooltel. 

Jakovlev viitab endisele norra-saami poliitikule Sandra Andersen Eirale, kes on liitunud Ukraina vabatahtlikega.  Sarnast olukord nähti Soome talve- ja jätkusõjas, kus Soome saamid võitlesid Soome sõjaväes Nõukogude armee vastu. Nõukogude sõjaväes oli Vene saame. 

Lisaks Danilovile on ka teisi Venemaal elavaid saame  taotlenud välismaalt poliitilist varjupaika. Mitmed mõtlevad, kuidas lahkuda riigist. Danilov ei taha paljastada arvusid, sest see võiks tuua inimestele probleeme Venemaal. 

Danilov usub, et kui saamidel oleks vaba pääs või mingi korraldus Venemaalt ära minna, siis neid lahkuks Venemaalt hulganisti. Ta kurdab, et Schengeni viisa saamine on hetkel keeruline.

Jakovlevi arust on kurb, et enamus Venemaal elavatest saamidest tõesti usub Vene propagandat ja toetab valitsust, näiteks tema ema, kellel on televiisor lahti hommikust õhtuni.  Paljud Vene saamid ka keeldusid YLE intervjuust, väidab loo autor Justas Stasevskij. Ühe intervjuust keeldunud saami  järgi kõiki Venemaalt väljaspool elavaid saame jälgitakse. Danilovi väitel on Vene võimudel  alles kaks tugevat instrumenti: propaganda ja korruptsioon.

Kui Venemaa ründas Ukrainat, kuulutas Venemaa suurim põlisrahvaste organisatsioon RAIPON toetust Vene „erioperatsioonile”. Organisatsioon esindab u 250000 Venemaa põhjaaladel elavat inimest. Selle hulka kuuluvad ka Venemaal elavad saamid, keda on alla kahe tuhande.

Põhjamaade saamide organisatsioonid otsustasid katkestada oma kontaktid RAIPONiga ja sellesse kuuluvate saamiorganisatsioonidega pärast avaldust. Kontaktid hõimurahvaga katkesid. Jakovlevi hinnangul see, et Põhjamaade saamiorganisatsioonid on katkestanud ühenduse saamiorganisatsioonidega Venemaal, ei aita kedagi. “Veel eelmisel aastal meil olid head sidemed Põhjamaadega. Oli ühendus koolidega ja oli kultuurireise. Selle nimel tehti tööd kümneid aastaid.”

Saami Nõukogu esimees Áslat Holmberg ütleb, et koostöö oldi sunnitud lõpetama. Põhjamaade Ministrite Nõukogu andis teada, et rahastus lõpeb, kui koostööd venelastega jätkatakse. Muu hulgas lõppes projekt, mille raames  koristati Koola poolsaare reostatud kohti. Mõningaid ühendusi Venemaa saamidega hoitakse Holmbergi väitel siiski alles. 

Jakovlevi järgi ei ole Venemaa aastakümneid teinud midagi kildinisaami heaks, isegi kui seal algas 1990ndatel ametlikult keele taaselustamine. Ta ise õppis iseseisvalt  kildinisaami kolme aastaga ära ja kirjutas pärast pool miljonit sõna hõlmava sõnaraamatu. Jakovlevi arvates on hoiak kildinisaami keele vastu muutunud möödunud aasta jooksul. Ka tema enda hoiak on muutunud. Veel aasta tagasi olid plaanis kildinisaami kursuseid Lovozeros, oli leping raamatukoguga ja kõik, õpperühm kaasa arvatud, oli valmis. “Siis algas erioperatsioon ja kildinisaami keelt ei vajanud enam keegi. Ja mingil etapil märkasin, et ma ise ka ei vajanud seda enam, sest elu minu ümber muutus nii tugevasti.” 

Vahendas Patrick O’ Rourke