Eesti Keele Instituut esitles esimest eesti-mari sõnaraamatut

5. aprillil esitleti Eesti Keele Instituudis „Eesti-mari sõnaraamatut“. Sõnaraamat on esimene suur kakskeelne sõnaraamat eesti-mari suhete ajaloos. Sõnaraamatu sihtgrupp on mari keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad marid. Sõnastik on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele.

 
“Eesti-mari sõnaraamat” sisaldab umbes 10 000 märksõna. Sõnaraamatu toimetaja on keeleteadlane Sven-Erik Soosaar, koostajateks marid Marina Akeldina, Svetlana Akeldina, Tatiana Albahtina, Tatiana Alybina, Jelena Lastochkina, Svetlana Salmiyanova ja Valentina Semenova. Sõnaraamat ilmus ainult elektrooniliselt. Lisaks mitmekesistele otsinguvõimalustele on veebiversiooni eeliseks ka võimalus sõnastikku edaspidi täiendada. Sõnaraamatu leiab instituudi kodulehelt: eesti-mari sõnaraamat.

„„Eesti-mari sõnaraamat“ on teine väljaanne Eesti Keele Instituudi sugulaskeelte veebisõnaraamatute sarjas. Koostamisel on juba ka kolmas, ersa keele sõnaraamat. See on võimalik tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi toetusele,“ märgib Eesti Keele Instituudi eesti keele ajaloo, murrete ja sugulaskeelte osakonna juhataja Tiina Laansalu.

„Valminud veebisõnaraamatuid saab interneti teel tasuta kasutada kõikjal maailmas. Lisaks abile sugulaskeelte sõnavara mõistmisel toetavad need sõnaraamatud väiksemate võimalustega sugulaskeelte arendamist. Ka „Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab keeleuuenduslikke sõnu, põhimõttega eelistada omatüvesid vene toorlaenude asemel.

Raamatu esitlus oli korraldatud koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutusega, olles ühendatud hõimuklubi klubiõhtuga „Sõna kõndis tasa eesti-mari sillal“. Sõnaraamatut esitlesid toimetaja Sven-Erik Soosaar ja sõnaraamatu mari rahvusest koostajad. Kõlasid mari laulud Anna Mishina esituses, kannelt helistas Kristi Mühling. Vaadati ka mari kultuuri tutvustavat dokumentaalfilmi “Euroopa viimased paganad”, millest kõneles lähemalt Tartu ülikooli etnoloogiadoktorant Erik Juzõkain.

MTÜ Fenno-Ugria Asutuse nõunik, Eesti Mari Seltsi endine esimees Jaak Prozes arvab, et sõnaraamat on nagu teejuht väikese ja omapärase rahva juurde, kes laiemalt ja sügavamalt alles avastamata. „Mari keele tundmine toob meile teadmisi selle Volga keskjooksul asuva rahva maailmapildist, kus kohtuvad erinevad religioonid nii looduseusu, islami kui ka õigeusu näol. Samuti turgi ja soome-ugri rahvaste maailm, mis on mõjutanud selle rahva mõttelaadi ja kombestikku,“ kirjeldab Prozes.
„Siiski on mari keel soome-ugri keel, keel, mille kaugem minevik toob meie keeltesse ühiseid sõnu, nagu vesi – vüd (вӱд), kala – kol (кол), lumi – lum (лум) ja tuli – tul (тул). Seega võib sõnaraamatut võtta kui silda kahe rahva vahel. Head kõndimist sillal!“
 

Allikas: Eesti Keele Instituudi pressiteade 04.04.2017

Tõnu_EKI

Sven_Erik_Soosaar_EKI

Eesti_mari_sõnaraamatu_esitlus

Eesti_mari_sõnaraamat_esitlus1

Anna_Mishina_Kristi_Mühling_EKI

Erik_Juzõkain_EKI_dokfilm

Jaak_Prozes_Sven_Erik_Soosaar_EKI_ooooÕnnis_hetk_sa_kesta_veel

 

Eesti_mari_sõnaraamat_tort_Sven_Erik_Soosaar_EKI

Eesti_mari_sõnaraamat_tort_EKI

 

Print Friendly, PDF & Email