2023-2027

MTÜ Fenno-Ugria Asutus arengustrateegia 2023-2027

Sissejuhatus

Fenno-Ugria seisab maineka kompetentsikeskusena jätkuvalt soome-ugri rahvaste, kultuuride ja keelte püsimise ning arenemise eest, väärtustades eesti identiteedis soome-ugri komponenti ning kaasates avalikkust ja riiki võtma aktiivset hoiakut koostöös sugulasrahvastega.

Fenno-Ugria ühendab soome-ugri rahvastega koostööd tegevaid organisatsioone ja inimesi ning aitab oma tegevusega kaasa soome-ugri rahvaste keelte, kultuuripärandi ja identiteedi püsimisele, elule ja uuenemisele. Koostöö teiste soome-ugri rahvastega Venemaal jm on vastavalt võimalustele jätkuv ja konstruktiivne, arvestades pidevalt muutuvat keskkonda.

Fenno-Ugria töötab selle nimel, et   oma soome-ugri juurte tundmine oleks hinnatud nii eestlaste kui Eesti kohaliku vene kogukonna seas ning aitab kaasa lõimumisprotsessides. Fenno-Ugria sihiks on, et teadlikkus teistest soome-ugri rahvastest oleks levinud, ka noorte hulgas ning et soome-ugri teema oleks väärtustatud Eesti kultuuri erinevates väljendusvormides ja inspireeriks erinevaid loomealasid ning elaks rahvakultuuris.

Fenno-Ugria missiooniks on, et hõimuliikumine oleks toimiv ning erinevaid valdkondi ja põlvkondi haarav rahvusvaheline süsteem. Soome-ugri keeled ja kultuurid kuuluvad ainulaadse osana maailma kultuuripärandisse. Fenno-Ugria tegevus põliskeelte ja kultuuride kaitsel on kooskõlas UNESCO rahvusvahelises põliskeelte kümnendi 2023-2032 seisukohtadega. Muutunud geopoliitilises olukorras ei saa Fenno-Ugria olla apoliitiline, ainult kultuurisuhetele keskendunud organisatsioon, vaid võtab avalikkuses aktiivselt seisukoha demokraatlike väärtuste, vabaduse ja õigluse poolel ning taunib autoritaarseid ilminguid riikides, väikerahvaste igasugust tagakiusamist ning inimõiguste riivamist ja vägivalda. Ukraina sõja puhkedes on Fenno-Ugria hukka mõistnud Venemaa agressiooni Ukrainas ning väljendanud oma seisukohta mitte teha koostööd organisatsioonidega, kes on sõja poolt, samas jätkates võimaluste piires koostööd soome-ugri aktivistidega.

Missioon ja põhiväärtused

Fenno-Ugria Asutuse missioon

Fenno-Ugria seisab maineka kompetentsikeskusena soome-ugri rahvaste, kultuuride ja keelte püsimise ning arenemise eest, väärtustades eesti identiteedis soome-ugri komponenti ning kaasates avalikkust ja riiki võtma aktiivset hoiakut koostöös sugulasrahvastega.

Soome-ugri keeled ja kultuurid kuuluvad ainulaadse osana maailma kultuuripärandisse. See kohustab nende suhtes välja kujundama hoiakuid ja tegevusi, mis vastaksid rahvusvahelistele põlis- ja vähemusrahvaste kaitse normidele ning rahvaste üldtunnustatud keelelistele ja kultuurilistele õigustele. Fenno-Ugria tegevus põliskeelte ja kultuuride kaitsel on kooskõlas UNESCO rahvusvahelises põliskeelte kümnendi 2023-2032 seisukohtadega.

Fenno-Ugria tegutseb kultuurilist mitmekesisust ja elurikkust väärtustades, rõhutades soome-ugri kultuuride järjepidevuse vajadust ning tunnistab samas, et kultuur peab ellujäämiseks olema pidevas uuenemises. Oleme veendunud, et elujõuline, pärandit väärtustav ja samas tulevikku suunatud kultuur on ühiskonna elu keskne osa, mis tagab kestmise ja samal ajal muutuste toimumise.

Teadvustame selgelt, et kultuur ei seisa eemal poliitikast ja rahvusvahelistest suhetest, vaid et kultuurisuhete hoidmine eeldab ka tundlike poliitiliste küsimuste arvestamist.

Visioon, strateegilised valdkinnad ja sihtrühmad

Fenno-Ugria Asutuse visioon

Fenno-Ugria ühendab soome-ugri rahvastega koostööd tegevaid organisatsioone ja inimesi. Fenno-Ugria aitab oma tegevusega kaasa soome-ugri rahvaste keelte, kultuuripärandi ja identiteedi püsimisele, elule ja uuenemisele.

Koostöö teiste soome-ugri rahvastega on tihe ja konstruktiivne, arvestades pidevalt muutuvat keskkonda.

Oma soome-ugri juurte tundmine on hinnatud nii eestlaste kui Eesti kohaliku venekeelse kogukonna seas ja teadlikkus teistest soome-ugri rahvastest on levinud, ka noorte hulgas.

Soome-ugri teema on väärtustatud Eesti kultuuri erinevates väljendusvormides ja inspireerib erinevaid loomealasid ning elab rahvakultuuris.

Hõimuliikumine on toimiv ning erinevaid valdkondi ja põlvkondi haarav rahvusvaheline süsteem.

Strateegilised eesmärgid ja soovitud tulemused

Visiooni saavutamiseks on Fenno-Ugria defineerinud peamised eesmärgid järgnevate vaadete lõikes:

1. Siseriiklik partner
2. Rahvusvaheline partner
3. Turunduskommunikatsioon, sh poliitikakujundajatega suhtlemine
4. Organisatsioonimudel ja -juhtimine
5. Siseklient e liikmesorganisatsioonid

Järgnevalt kirjeldatakse Fenno-Ugria strateegilisi eesmärke ning soovitud tulemusi vaadete lõikes. Tulemuste hindamise aluseks olevad indikaatorid on välja toodud partnerite vaate ja sisemiste protsesside vaate eesmärkidel, organisatsiooni arengu ja kasvu ning finantsvaate indikaatorid määratletakse iga-aastaste tegevuskavadega.

3.1. Siseriikliku vaate eesmärk ja soovitud tulemused

Eesti ühiskonnas on soome-ugri teema väärtustatud, hinnatakse hõimurahvaste koostööd ja inimestel on sugulasrahvastest mitmekülgsed teadmised. Eesti identiteet seostub soome-ugri teemaga.

Eesmärk 1:

Fenno-Ugria on soome-ugri rahvaste kultuuripärandi tutvustaja ning mõtestaja, kuid käsitleb neid rahvaid ka kaasaja kontekstis ning oma kompetentsi piires ka teistes rahvuste ja identiteediga seostuvates eluvaldkondades peale pärandkultuuri.

Eesmärgi indikaatorid:

• Fenno-Ugria Asutus on koostööpartner koolidele, ülikoolidele, kultuuriasutustele ja sündmuste korraldajatale, ajakirjanikele, riigiasutustele, poliitikutele ja teistele siseriiklikele poliitikakujundajatel.

Soovitud sihttase:

• FUA kompetentsi kasutatakse aktiivselt, võrgustikud kasvavad ja uuenevad pidevalt, kodulehekülje, FB ja Instagrami jälgijate arv kasvab, FUA ekspertide esinemised on arvukad, FUA on arvamusliider soome-ugri rahvastesse puutuvates küsimusest erinevates valdkondades
  • FUA on koostööpartner kooliprogrammi koostamisel, ülikoolide kursuste loomisel

• FUA    on    koostööpartner    kultuuriasutustele    ja kultuurisündmuste korraldajatele
  • FUA on ajakirjanikele infoallikas
  • FUA on erinevate asutuste koostööpartner siseriiklikult rahvussuhete poliitika teemal ning välispoliitika vallas.

Hõimukuu ja Hõimupäeva kui riikliku tähtpäeva tähistamine on üleriigiliselt nähtav, soome-ugri lipp on avalikkusele tuttav ja olemas kultuurimajades, rahvamajades, koolides jt asutustes, et seda heisata hõimukuu raames või muudel üritustel, kuhu see sobib. Hõimupäevade fookuses on lisaks pärandkultuurile nähtavad tänapäevased kultuurivormid ja kultuuriga haakuvad ning ajakohased poliitilised teemad rahvussuhetest, rahvusvahelisest olukorrast ja riikide suhetest

Soovitud sihttase:

• hõimupäevi tähistavad omal algatusel kohalikud omavalitsused, koolid, kultuurimajad, raamatukogud ja teised asutused üle Eesti, toimuvad ka klubi- jm noorteüritused – teemade ja fookuste valik on lai, kultuuriprogramm rakendab erinevaid tegevuste vorme ja on võimaluse korral interaktiivne
  • Hõimupäevad kajastuvad ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias läbi oluliste ja aktuaalsete fookuste
  • Hõimupäevade tähtsust ja tähendust rõhutavad oma osavõtu ja sõnavõttudega riigi- ja avaliku elu tegelased.
  • FUA hoiab soome-ugri teemat avalikkuse fookuses aastaringselt Soovitud sihttase:
    • erinevatel tänapäeva aktuaalseid teemasid käsitlevatel ja FUA prioriteetidega haakuvatel siseriiklikel konverentsidel ja seminaridel on FUAga seotud fennougristid oodatud kaasarääkijad.
    • FUA on partner sissetöötatud formaatides Tallinn Music Week, Kirjandustänav jt.
    • FUA on leidnud ja kaasanud ühiskonnas tunnustatud ja nähtavad soomeugri teema eestkõnelejad.

Eesmärk 2

Soome-ugri rahvastest kogutud ainese ja teadmiste põhjal koostatakse koostöös partneritega ülevaatlikke teoseid, konsulteeritakse filmide ja telesaadete loomist, koostatakse näitusi ja konsulteeritakse nende koostamist.

• Valmivad koostöös partneritega sissejuhataval tasemel soome-ugri rahvaid tutvustavad materjalid, raamatud jm erinevatele sihtgruppidele

Soovitud sihttase:

• lisaks FUA raamatukogu teaduslikele materjalidele ja süvitsi minevatele teostele on olemas ja laiemale avalikkusele kättesaadavad ka vajadusel koostöös partneritega valminud sissejuhatavad materjalid (trükised, elektroonilised materjalid) soome-ugri teema huvilistele.

• koostöös partneritega on valmistatud õppemänge jt õppevahendeid soome-ugri teemade populariseerimiseks.

• FUA poolt algatatud õppematerjalid on kättesaadavad FUA kodulehel ja leiavad huvilisi ka väljaspool õppeprotsessi. FUA sotsiaalmeedia kanalites on kättesaadavad videod jm materjalid

• Rändnäituste kaudu populariseeritakse soome-ugri teemasid laiale publikule Soovitud sihttase:
  • perioodi vältel luuakse vähemalt 2 uut näitust (soome-ugri eepostest, põliskeeltest, argielu erinevatest nähtustes)
  • huvilised, kultuuritöötajad, koolid jne oskavad    FUA poole pöörduda näituste ja esinejate tellimiseks

• Koostöös partneritega (kultuuriministeerium, ERÜ, ETV+, Raadio 4, Stolitsa, venekeelne Postimees jt) kõnetatakse Eesti venekeelset kogukonda soome-ugri fookusest ja inspireeritakse oma juuri leidma

Soovitud sihttase:

• venekeelsed huvilised, kultuuritöötajad, koolid jne oskavad FUA poole pöörduda
  • ERÜ ja FUA koostöös suureneb kohalike venekeelsete inimeste osalemine hõimuliikumises
  • ERÜ   kaudu   osalevad   kohalike   vähemuskultuuride   ja põliskeelte esindajad põlisrahvaste dekaadi tegevustes
  • ETV+,     Raadio     4     kajastavad     Eesti     venekeelse kogukonna soome-ugrilaste tegevust regulaarselt ja asjatundlikult

Eesmärk 3

Noored on huvitatud soome-ugri rahvastest, on teadlikud FUA ressurssidest ja kompetentsidest ja oskavad neid kasutada

• Soome-ugri rahvastest ja kultuuridest luuakse koostöös partneritega (HTM, kõrgkoolid, MTÜd jne) erinevaid haridusprogramme

Soovitud sihttase:

• põhikooli ja gümnaasiumi õppevahendid on olemas ja populaarsed, neid arendatakse edasi ja uuendatakse regulaarselt vastavalt vajadusele

• Soome-ugri rahvaid tutvustatakse noortele läbi neid kõnetavate valdkondade (keskkond, loodushoidlik eluviis, identiteet, juured, ajalugu, keeled, kaasaegne ja rahvakultuur jms) ning noorte seas populaarsetes vormides ja kanalites

Soovitud sihttase:

• soome-ugri teemad seostuvad noortele loodushoidliku eluviisiga, keskkonnateemade ja -teadlikkusega, soome-ugri kultuuride ajaloo ja juurte tundmise, keelte, kultuuri eri vormide, folkloori, identiteedi teemadega)
  • noored oskavad pöörduda Fenno-Ugria poole küsimustega soome-ugri rahvaste keskkonna, keelte, kultuuri, ajaloo jt valdkondadega seotud probleemide ja tegevuste kohta
  • Sotsiaalmeedia kanalid, mida noored kasutavad, on aktiivses kasutuses

• Koolid on aktiivselt kaasatud FUA ürituste ja projektide läbiviimisel aastaringselt, sealhulgas hõimukuu tähistamisel ja hõimupäevade läbiviimisel.

Soovitud sihttase:

• FUA pakub aktiivselt ja aegsasti oma kompetentsi, ideid, algatusi, aga ka konkreetselt näitusi, esinejaid.
  • Koole, õpetajate organisatsioone ja huvitatud õpetajaid kutsutakse tutvuma FUA materjalidega
  • Noortekollektiive   kutsutakse   ühinema   FUA   erinevate algatustega, sealhulgas osalema hõimupäevade programmis esinejatena.

Eesmärk 4

FUA kui kompetentsikeskus on partner Eesti ülikoolidele soome-ugri keelte ja kultuuride uurimisel ja soome-ugri teemade tutvustamisel.

• Koostöö ülikoolidega jätkub ülikoolide võimaluste ja huvide piires

Soovitud sihttase:

• ülikoolides jätkuvad soome-ugri kultuuri kursused ülikoolide huvisid, võimalusi ja formaate arvestades (eelkõige mikrokraadid jm täiendõpe)

• Fenno-Ugria raamatukogu materjalid on keeleteaduse ja soome keele, ajaloo, kunsti jt üliõpilaste ning õppejõudude kasutuses

Soovitud sihttase:

• FUA raamatukogu raamatuid laenutatakse aktiivselt, raamatukogust teatakse ja osatakse tulla tutvuma

• Kui ülikoolid korraldavad tudengite õppereise soome-ugri aladele, on FUA aktiivne partner, kaasates muu hulgas  juhatuse kompetentsi

Soovitud sihttase:

• FUA konsulteerib õppereise korraldavaid ülikoole vastavalt nende initsiatiivile

Eesmärk 5

Koostöös partneritega tutvustatakse soome-ugri rahvaid haridus- ja kultuurireiside korraldamise ja iseseisvate matkasihtide ja reiside ideede pakkumise kaudu. FUA pakub ennekõike võimalikke marsruute soome-ugri piirkondadesse koos vastava kirjanduse jm infoallikate soovitamisega

• Koostöös reisikorraldajatega toimuvad soome-ugri fookusega kultuurireisid Eestis, Lätis, Soomes, Ungaris, Norras, Rootsis, Ukrainas, võimaluse avanedes Venemaal jt

Soovitud sihttase:

• Aastas toimub 1-2 FUA partnerluses korraldatud reisi Eestis: teemareisid nagu Läänemere soome kultuuride jäljed Eesti aladel, vadja Ida-Virumaal, liivi Pärnumaal
  • Koostöös partneritega korraldab FUA reise soome-ugri kultuuripealinna Kuhmosse, Soome Karjalasse, Liivimaale Lätis, 2024 kultuuripealinna (kultuuripealinn koos Tartuga) Bodøsse Norras

• FUA loob ja pakub kodulehel temaatilise fookusega Eesti ja rahvusvahelisi turismimarsruute, sealhulgas virtuaalseid kultuurireise

Soovitud sihttase:

• FUA kodulehel on olemas ja uuenevad temaatilise fookusega reisisihtide kirjeldused koos informatiivsete materjalidega (vaatamisväärsused, ajalugu, praktilised juhtnöörid). Fookused nt runolaul, küttimisega seotud teemad, palverännakud, pühapaigad, ajaloolised teekonnad, soome-ugri kultuure ühendavad fenomenid nt ühepuulootsik vms
  • FUA pakub individuaalseid reisikonsultatsioone huvitatud organisatsioonidele ja isikutele
  • FUA pakub Google Maps jt põhjadel virtuaalseid reisisihte oma kodulehel koos täiendavate, harivate materjalidega

Eesmärk 6

Eesti soome-ugri kogukondade eestvedajad/aktivistid on kaasatud Fenno-Ugria ettevõtmistesse. Nad väärtustavad oma juuri, aga ka kohalikku komberuumi ja siinseid väärtuseid. Nad tunnevad emotsionaalset ja psühholoogilist tuge ja koostöösoovi FUA poolt. Nad jagavad Eesti ühiskonnas oma kultuuri rikkust ja tutvustavad väärtusi.

• Hõimukuu    ja    hõimupäevad    ning    suvepäevad    on    FUA    ja         rahvuste organisatsioonidest partnerite ühine traditsioon

Soovitud sihttase:

• kohalikud soome-ugri organisatsioonid on koostöövalmid ühisürituste korraldamisel, toimuvad regulaarsed ühisüritused, koolitused, suvepäevad
  • suureneb kohalike soome-ugri taustaga venekeelsete inimeste soov paremini lõimuda Eesti ühiskonda
  • suureneb soome-ugri taustaga Eesti venekeelsete inimeste soov pürgida Eesti kodakondsuse poole

• Koolitused soome-ugri rahvuste esindajate ja organisatsioonide pädevuste suurendamiseks (kommunikatsioonipädevus, kriisid, enesega toimetulek)

Soovitud sihttase:

• kohalikud soome-ugri organisatsioonid osalevad koolitustel ja soome-ugri organisatsioonide eksperdid on valmis teisi koolitama ja aitama ning oma oskusi pakkuma
  • toimub vastastikune õppimine ja areng

• FUA aitab vahendada kohalikes soomeugri organisatsioonides peituvat rahvaste kogemust ja kultuurilist rikkust Eestis

Soovitud sihttase:

• kohalikud soome-ugri organisatsioonid on tuntud ja hinnatud infoallikad ja koostööpartnerid

3.2. Rahvusvahelise vaatega seotud eesmärgid ja soovitud sihttasemed

Venemaa sõjategevus Ukrainas on katkestanud koostöö Venemaa soome-ugri rahvastega. Puudub võimalus vahetuteks kontaktideks. Paljudes Venemaal elavates soome-ugri sõprades ja aktivistides on tulnud pettuda, sest toetavad Putinit. Eestist ja eestlastest levib Venemaal hirmutavat väärinfot.

Protsesside vaates on püstitatud viis eesmärki.

Eesmärk 1

Fenno-Ugria täidab muutunud geopoliitilistes tingimustes olulist rolli Venemaa soome-ugri rahvastega suhtlemisel, kuna ametlikud organisatsioonid seda teha ei saa. Leitakse uus mooduseid kodanikuühiskonna esindajana soome-ugri rahvastega sidemete hoidmiseks, põhiliseks suhtlemisvahendiks digiplatvormid.

Vaatamata takistustele on koostöö ka uurali rahvastega tihe ja konstruktiivne.

FUA toetab rahvuslust kaasaegses maailmapildis, rahvuslikku identiteeti läbi infojagamise ja vaimse toetuse ning julgustamise ja eeskuju. Kasutame võimalusi soome-ugri keeltele ja kultuuridele tähelepanu pööramiseks ÜRO põlisrahvaste programmides, Euroopa Parlamendis, aga ka Eesti Arengukoostöö Ümarlauas ja Inimõiguste ümarlauas, mille liikmed me oleme.

• Jätkuvad FUA rohujuuretasandi kontaktid ja isiklikud sidemed võimalikes kanalites, igal eestlasel on oma soome-ugrilane

Soovitud sihttase:

• jätkub infovahetus ja säilivad kontaktid Venemaaga
  • Jätkub isiklik suhtlus, Hõimulõimede jm kaudu aktiveeritakse noorte kontakte võimaluste piires

• FUA levitab asjakohast infot soome-ugri aladel toimuvast Eesti avalikkuses ja institutsioonides, sealhulgas parlamendis ning Eesti Europarlamendi saadikutele ning teistele Euroopa struktuuridele

Soovitud sihttase:

• Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu on teadlikud Venemaa jt maade soome-ugri rahvaste probleemidest ja astuvad samme nende lahendamiseks
  • Eesti parlament ja valitsus on kursis soome-ugri aladel toimuvaga, suureneb       soome-ugri toetusgrupi mõjukus parlamendis, selle koosseis hõlmab erinevaid poliitilisi jõudusid
  • Eesti avalikkuses ollakse kursis Venemaa soome-ugri aladel toimuvaga, Venemaa ei ole avalikkuse teadvuseses ühtne, ainult Moskva ja Kremliga seostuv riik
  • FUA suhtleb rahvusvaheliste suhete valdkonna organisatsioonidega nagu Välissuhete Nõukoda, Välispoliitika Instituut, kinnitades oma staatust kompetentsikeskusena.
  • FUA eksperdid on VNK liikmed ning osalevad Venemaa-teemalistes poliitika-aruteludes

Eesmärk 2

Venemaa soome-ugri aladel levib objektiivne ja tõene info Eestist ja eestlastest ning osatakse ära tunda propagandat.

• FUA jagab demokraatia kogemust läbi koolituste poliitika ja ajaloo valdkonnas, läbi kohalike kogukondade jõuab info Venemaa soomeugrilasteni

Soovitud sihttase:

Eesti venekeelse kogukonna liikmed tunnevad huvi oma juurte vastu

• paraneb Venemaa ajaloo soome-ugri teemade tundmine
  • Kasvab Venemaa soome-ugrilaste rahvuslik eneseteadvus
  • Vikipeedia artiklid on pädevad ja inforikkad

• FUA korraldab väärinfo äratundmise ja propaganda analüüsi fookusega meediapädevuse koolitusi kohalikele soome-ugrilastele, kelle kaudu levib meediapädevus ja kriitiline lugemisoskus Venemaa kogukondadele

Soovitud sihttasemed:

• Venemaa soome-ugri kogukondade seas tekivad küsimused Vene propagandakanalite sisu kohta ja väheneb manipuleeritavus
• Kasvab       soome-ugri             kogukondade meediapädevus                           ja kriitilise mõtlemise oskus

Eesmärk 3

Venemaa soome-ugri aladel on rahvuskeele kõnelemine väärtustatud ja seda kasutatakse eri situatsioonides. Ka lapsed omandavad oma rahvuskeeli.

• FUA koostöös ERÜga toetab laste keeleõpet Venemaal: veebiprogrammid, sotsiaalmeedia materjalid on kättesaadavad FUA kodulehel jt sotsiaalmeedia kanalites

Soovitud sihttase:

• soome-ugri rahvaste oma keele oskus kasvab, noored soovivad tutvuda oma rahvuskeelega ja seda rääkida, selles keeles kirjutada

• Eesti soome-ugri kogukondade ja Venemaa soome-ugri kogukondade koostöös tugevneb soomeugrilaste rahvuslik identiteet ja kasvab soov rääkida oma emakeelt

Soovitud sihttase:

• toimuvad ühisüritused veebis, võimaluse avanedes keelelaagrid jms’
  • soome-ugri rahvaste oma keele oskuse tase tõuseb

Eesmärk 4

Rahvusvahelisel tasandil levib teave ja informatsioon soome-ugri rahvastest ja nende aktuaalsetest probleemidest

Koostöö soome-ugri rahvaid toetavate organisatsioonidega Soomes, Ungaris, Lätis, Norras, Rootsis, Ukrainas jm on tihe ja järjepidev.

• Maailmakongressid jätkuvad ja toetavad soome-ugri maailma kestmist Soovitud sihttase:
  • maailmakongressid toimuvad regulaarselt

• Koostööprojektid Soome ja Ungari, Läti, Norra, Ukraina jt maade organisatsioonidega toetavad ja edendavad soome-ugri hõimuliikumist ja hõlmavad ka kaasaegseid teemasid.

Soovitud sihttase:

• Soome-ugri koostööprojektid on asjakohased, huvitavad, tulemuslikud ja leiavad avalikkuse tähelepanu
  • Sport,    rahvusmeeskondade    võistlused    on    regulaarsed: male, pallimängud, orienteerumine, disc-golf, regatt, haabjavõistlus jt

• Kultuuripealinnade traditsioon jätkub Soovitud sihttase:
  • Kultuuripealinnad     on     nähtavad     ja     on     soome-ugri teemade populariseerimise fookuses

Eesmärk 5

Soome-ugri rahvad ja soome-ugri keeled ja nendega seotud problemaatika on kogu maailmas laiemalt tuntud

• ÜRO põliskeelte kümnendi võimalused on soome-ugri teemade populariseerimisel maksimaalselt ära kasutatud

Soovitud sihttase:

• koostöös     haridusministeeriumi     ja    kultuuriministeerimiga valmib põliskeelte kümnendi strateegiline dokument

• FUA teeb koostööd ÜRO põliskeelte kümnendi institutsioonidega

• FUA    vahendab    põliskeelte    kümnendiga    seotud    teavet oma kommunikatsioonikanalites kooskõlas oma eesmärkidega

• Euroopa insitutsioonide tasemel teadvustatakse soome-ugri rahvaste problemaatikat

Soovitud sihttase:

• FUA on aktiivne põliskeelte kümnendi võrgustikes ja tegevusest, koostöös ERÜga populariseeritakse põliskeelte kümnendi võimalusi ja eesmärke Eesti soome-ugri kogukondade seas
  • FUA töö soome-ugri teemade populariseerimisel on nähtav põliskeelte kümnendi rahvusvahelises tegevustes ja üritustel
  • FUA eestvõttel paraneb liivi, vadja, aga ka setode jt kultuuride ja keelte tundmine rahvusvaheliselt
  • Euroopa insititutsioonide tasemel levib teave soome-ugri kultuuride ja rahvaste olukorrast ja probleemidest

3.3. Turunduskommunikatsioon

Fenno-Ugria on mõjukas ja usaldusväärne arvamusliider, kes jagab soome-ugri rahvastest teavet nii oma veebilehel, sotsiaalmeediakanalites kui ka ajakirjandusväljaannetes. Turunduskommunikatsiooni eesmärk on mainekujundus, et FUA kinnistaks oma kohta Eesti soome-ugri kompetentsikeskusena.

Turunduskommunikatsiooni eest vastutab tegevjuht koostöös kommunikatsioonijuhi ja partneritega (vene keel, inglise keel).

FUA koduleht on peamiselt eesti-, aga valikuliselt ka vene- ja ingliskeelne aken soome-ugri maailma. Kommunikatsiooni eesmärgid, kanalid, võrgustikud, kasutatavad ressursid ning erinevad sihtgrupid on läbi mõeldud.

Kommunikatsiooni vallas tehakse koostööd erinevate partneritega ajakirjandusmaastikul.

Fenno-Ugria kompetents poliitika vallas kasvab ning ta aitab aktiivselt kaasa soome-ugri rahvastega seotud poliitikate kujundamisele. Toimub suhtlus avalikkusega ka teravatel, tundlikel teemadel. Ajakirjanikud ja poliitikud oskavad pöörduda Fenno-Ugria poole Venemaa, aga ka nt Ungari, Soome, Läti, Norra jt riikidega seonduvate soome-ugri teemade osas.

Kodanikuühiskonna organisatsioonina on FUA võrreldes riiklike institutsioonidega vabam Venemaa, aga ka nt Ungari ja Soome tundlike teemade püstitamisel ja käsitlemisel. Teravate teemade käsitlemine toimub vastutustundlikult ja kompetentselt.

Eesti poliitikud on FUA tegevuse tulemusena haritud soome-ugri teemadel ja Eesti vabariigil on asjatundlik hõimurahvaste poliitika nii sisepoliitilises mõõtmes kui ka Venemaa, aga ka teiste riikide suunal.

Hõimuliikumise tähtpäevad on kohalikul initsiatiivil ja vajadusel koostöös FUAga nähtavad Eestimaa eri paigus.

Ministrid, president, suursaadikud osalevad FUA üritustel, hõimukuu ja hõimupäevade üritustel, sugulasrahvaste aktivistid on oodatud riiklikel ja kohalikel tähtsatel üritustel.

FUA   osalusel   toimub   riikidevaheline    koostöö   soome-ugri   koostöö          erinevates valdkondades.

Indikaatorid:

1. FUA kui kompetentsikeskuse maine kujuneb eesmärgipärase, läbimõeldud ja fokusseeritud turunduskommunikatsiooni kaudu

Soovitud sihttase:

• FUA kodulehe jt sotsiaalmeedia kanalite jälgijate arv kasvab pidevalt
  • FUA eksperdid on oodatud konsultandid erinevates kogudes, esinejad üritusel, arvamusliidrid ajakirjanduses ja mujal avalikkuses
  • FUA ekspertide artiklid ilmuvad päevalehtedes ja kultuuriväljaannetes

Soovitud sihttase:

• Kohtumised poliitikutega riigikogu väliskomisjoni ja fraktsioonide tasandil on regulaarsed
  • Kohtumised haridustöötajatega on regulaarsed ja eesmärgipärased, koolid oskavad küsida FUA materjale ja kutsuda eksperte esinema
  • Fenno-Ugria kommunikatsioon hõlmab erinevaid teemasid pärimuskultuurist soome-ugri rahvaid puudutavate kaasaegsete aktuaalsete päevaprobleemideni

2. Liikmete üritustest teavitamine Soovitud sihttase:

• Uudisvoo ja arvamuslugude valik Soovitud sihttase:
  1. FUA kujundab oma uudisvoogu vastavalt oma strateegilistele eesmärkidele, visoonilie ja missioonile
  1. FUA uudisvoog sotsiaalmeedias ja kodulehekülg kujundavad FUA mainet soomeugri teemade kompetenstikeskusena ja atraktiivse koostööpartnerina

3.4. Organisatsioonimudel

Fenno-Ugria on muutunud üksikuid kultuurisündmusi korraldavast organisatsioonist hästi toimivaks mitmekülgseks kompetentsikeskuseks (mõttekojaks).

FUA töö on võimalusel maksimaalselt ette planeeritud, tegevused on ette teada. Tegevusteks vaja minevad ressursid on planeeritud ja tegevuse eesmärgid on selged. Tööprotsessid on hästi struktureeritud, ratsionaalsed ja optimaalsed, tehnilised küsimused ei peaks tööd aeglustama vaid soodustama. IT lahenduste kasutamine on korrastatud.

Igal töötajal on konkreetsed ülesanded ja vastutusvaldkonnad. Töötajad on autonoomsed, neid usaldatakse ja töötajad vastutavad oma ülesannete täitmise eest. Ülesanded on töötajatele delegeeritud kompetentsi alusel ja läbimõeldult.

Sisekommunikatsioon büroo töötajate vahel ja juhatusega toimib laitmatult – omavaheline suhtlus toimib kõikides kanalites. Elektroonilised töökeskkonnad on optimeeritud, üleliigne eemaldatud, et vähendada digitaalset reostust. IT tugi nõustab töökeskkondade optimeerimisel FUAd.

Erinevatest partneritest ja kontaktidest on olemas toimivad kõikidele töötajatele kättesaadavad postiloendid, mida uuendatakse.

Konsulteerimine ja infovahetus juhatusega on järjepidev, aegsasti ette kavandatud ja dokumenteeritud.

Töötajate digipädevused on kaasaegsed. Toimuvad regulaarsed koolitused digipädevuste jm pädevuste kaasajastamisel. Koostööpartneriks selles osas on Vabaühenduste Liit, erinevate pädevuste arendamisel leitakse turult MTÜdele mõeldud optimaalse hinnaga või tasuta täienduskoolitusi.

Erinevad tööülesandeid FUAs delegeeritakse vastavalt vajadusele lepingutega koostööpartneritele (nt juhatuse liikmed, ERÜ liikmed, eksperdid, liikmesorganisatsioonid, kirjastused, ülikoolide partnerid, reisibürood, kujundajad, IT- konsultandid, tehnikud), et optimeerida koosseisu tegevust ja tegeleda ise igapäevaste, regulaarset tööd nõudvate tegevustega.

3.5. Liikmesorganisatsioonid

Fenno-Ugria liikmeskond moodustab toimiva võrgustiku, mis panustab erinevates kooslustes ja koostöövormides soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuripärandi mõtestamisse ja tutvustamisse, suhete hoidmisse soome-ugri rahvastega ning noorte kõnetamiseks.

Oma eesmärkide saavutamiseks uuendab Fenno-Ugria Asutus kontakte liikmetega ja täpsustab koostöö sisu ning aktiviseerib liikmeid.

FUA liikmesorganisatsioonid

• 1. Tartu Ülikool
  • 2. Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituut
  • 3. Eesti Maaülikool
  • 4. Tartu Kõrgem Kunstikool
  • 5. Tallinna Õismäe Gümnaasium
  • 6. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
  • 7. Eesti Rahvusraamatukogu
  • 8. Eesti Kunstimuuseum
  • 9. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
  • 10. Eesti Fennougristide Komitee
  • 11. Tartu NEFA rühm
  • 12. Eesti Rahvusringhääling
  • 13. Eesti Teaduste Akadeemia kirjastus
  • 14. Sihtasutus Kultuurileht
  • 15. Eesti Kirjanike Liit
  • 16. Eesti Kunstnike Liit
  • 17. Eesti Heliloojate Liit
  • 18. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts
  • 19. Estonia Selts
  • 20. Elias Lönnroti Selts
  • 21. Eesti Keele Instituut
  • 22. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
  • 23. Eesti Folkloorinõukogu
  • 24. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
  • 25. Võro Selts VKKF
  • 26. Tallinna Võru Selts
  • 27. Eesti Ingerisoomlaste Liit
  • 28. Eesti-Ungari Selts
  • 29. Eesti-Mordva Kultuuriselts
  • 30. Ersa Kultuuriühing Sjatko
  • 31. Udmurdi ühing Ošmes
  • 32. Saue Gümnaasium
  • 33. Ida-Eestlaste Selts
  • 34. MTÜ Wikimedia Eesti
  • 35. Mihaly Munkácsy nimeline Eestimaa Ungarlaste Ühendus
  • 36. Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts
  • 37. Keeleamet
  • 38. MTÜ Soome-ugri Filmi Fond
  • 39. MTÜ Tallinna Mari Selts
  • 40. MTÜ Hõimulõimed
  • 41. Komi Kultuuriselts
  • 42. Eesti Rahva Muuseum

Strateegia rakendamine

Käesoleva strateegia süsteemne ülevaatamine ja täiendamine toimub büroo ja juhatuse koostöös vähemalt kord poole aasta jooksul.

Strateegia ning tegevuskavaga seonduvaid võtmetulemusi arutab organisatsiooni juhatus koostöös töötajatega vähemalt kord poole aasta jooksul.

Lisa 1. Fenno-Ugria Asutuse toimekekeskonna analüüs

1. Lühiülevaade Fenno-Ugria Asutuse senistest arengutest

MTÜ Fenno-Ugria Asutus ühendab koostööst soome-ugri rahvastega huvitatud Eesti organisatsioone ja asutusi. FUA on mittetulundusühing, mis jätkab alates 1991. aastast aastatel 1927–1940 tegutsenud Fenno-Ugria asutuse tegevust. Fenno-Ugria on oma ajaloo jooksul arendanud sidemeid Eesti ja teiste soome-ugri ja samojeedi (uurali) maade ning rahvaste vahel, toetanud soome-ugri rahvaste kultuuri, hariduse ja teaduse edendamist, aidanud kaasa fennougristika arengule Eestis, tutvustanud ja propageerinud nii Eestis kui ka maailmas hõimurahvaste kultuure ning nende loodushoidlikku ellusuhtumist, arendanud soome-ugri rahvaste omavahelist suhtlemist ning suhteid muu maailmaga, korraldanud infovahetust.

2. Pakutud teenused ja nende areng aastatel 2015-2022

Perioodi kaalukaimaks ettevõtmiseks oli rahvusvahelise VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi ja selle kõrvalprogrammide korraldamine. Koroonaviiruse levimisel kehtestatud eriolukorra tõttu aastast 2020 edasi lükkunud kongress toimus 16.-18.06. juunini 2021 Tartus. Hoolimata sellest, et korraldamise tegid keeruliseks ühelt poolt koroonaviirusest tulenevad reisipiirangud, teisalt aga Venemaa poliitiline surve, sai kongress hübriidvormis siiski teoks, kuid mitte päris sellisena, nagu arengukavas sooviti. FUA esindas eestlasi kongressi sisu kavandava soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee töös ning moodustas kongressile eestlaste delegatsiooni.

Covid-19 viiruse levikuga seotud piirangud 2020. aasta algusest mõjutasid Fenno-Ugria muudki tegevust. Reisimise ja ürituste korraldamise võimalused olid piiratud, piiriülene vahetu suhtlus katkes. See andis omakorda aega keskenduda funktsionaalsema ja atraktiivsema kodulehe loomisele ning viia läbi juba mitu aastat plaanis olnud sotsioloogiline uuring eestlaste hoiakutest soome-ugri rahvaste suhtes.

FUA oli jätkuvalt kultuuriministeeriumi partneriks oktoobrikuu kolmandal nädalalõpul tähistatava hõimupäeva sündmustesarja peamise koordinaatorina. Tutvustamaks soome-ugri rahvaid kaasaegsel muusikaskeenel, on Fenno-Ugria alates 2015 korraldanud soome-ugri kontserte festivalil Tallinn Music Week (TMW).

Fenno-Ugria on andnud jätkuvalt välja aastaraamatut ”Soome-ugri sõlmed“, mis koondab ülevaateid nii omaenda kui ka liikmesorganisatsioonide tegevustest soome-ugri rahvaste kultuuride uurimisel ja tutvustamisel, samuti temaatilist Hõimukalendrit. Mõlemad väljaanded on saanud positiivset tagasisidet, kuid Hõimukalendri ilmumine on jäänud viimastel aastatel hiljaks, mis on piiranud levikut.

Fenno-Ugria kodulehe ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu vahendati olulisemaid soome-ugri teemalisi uudiseid, teateid ja artikleid. 2015 arendati uus koduleht firmaga, kel polnud selleks piisavat pädevust. 2020 käivitati uue kodulehe loomine, sellele on lisaks päevakajalisele infole ja atraktiivsele sündmustekalendrile koondatud ka palju muud huvitavat materjali soome-ugri rahvastest. Külastajate hulk

nii kodulehel kui ka sotsiaalmeediakanalitel on pidevas tõusutrendis. Juba perioodi alguses jäi pädevuse- ja ajapuudusel soiku igakuise veebiuudiskirja välja andmine ning seda ei ole taastatud.

Seoses maailmakongressiga suurenes avalikkuse huvi soome-ugri rahvaste vastu, seetõttu avaldati Eesti meediaruumis senisest enam artikleid ja aidati kaasa soome-ugri temaatikat käsitlevate saatesarjade loomisele. Asutuse töötajad nõustasid ajakirjanikke, riigiasutuste esindajaid, õpetajaid ja teisi huvilisi soome-ugri rahvaid puudutavates küsimustes.

Fenno-Ugria taasasutamise 30. aastapäeva tähistamiseks anti välja Postimehe temaatiline vaheleht „Soome-ugri sõlmed ja sõnumid“ nii paberväljaandena kui ka veebis.

Perioodi sisse jäi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine mitmete projektidega Venemaal, mida Fenno-Ugria teostas riigikantselei partnerina. Koos kammerkooriga Collegium Musicale tutvustati läänemeresoome rahvaste muusikal põhinevat Veljo Tormise kooriloomingut Leningradi oblastis, Karjala vabariigis ning Liivimaal. Soome-ugri rahvusraamatukogudele ja keskraamatukogudele saadeti vene keelde tõlgitud eesti ilukirjandust ja teabekirjandust, filme ning lasteraamatuid. Traditsiooniks muutus soome-ugri päeva korraldamine koostöös Riia Läti Seltsi ja Liivi Liiduga.

2022 alustati tegevust ÜRO põliskeelte aastakümne eesmärkide elluviimiseks koostöös kultuuriministeeriumiga.

Lõpusirgele on jõudnud Fenno-Ugria raamatukogu kataloogimine ning see on avalikustatud rahvusraamatukogu kataloogis ESTER. Fenno-Ugria haldas kuni 2022 HTM hõimurahvaste programmi. Perioodi vältel arendati programmile kasutajasõbralik elektrooniline taotluskeskkond, praegu jätkatakse uue haldaja kommunikatsioonipartnerina.

3. Organisatsiooni areng perioodil 2015-2022

Fenno-Ugria liikmete hulka kuuluvad mäluasutused, teadus- ja õppeasutused, Eestis tegutsevad soome-ugri rahvaste kultuuriseltsid, kirjanike, kunstnike ja heliloojate loomeliidud, folklooriühendused.

Kord aastas üldkoosolekul kogunev liikmeskond on perioodi vältel üle vaadatud, korraldatud on liikmekohtumisi võtmeparteritega (ERM, EKI, ERR, Folkloorinõukogu, Eesti soome-ugri seltsid jms) Tegutsemise lõpetanud organisatsioonid on liikmeskonnast välja arvatud, organisatsioonidest lahkunud volinikud on asendunud uutega. Liikmeteks on kaasatud uusi tegusaid organisatsioone: Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts, MTÜ Soome-Ugri Filmi Fond, MTÜ Hõimulõimed, Tallinna Mari Selts, Komi kultuuriselts. Kuna liikmesorganisatsioonid on pidevas muutumises ja koostöö Fenno-Ugriaga on seotud teemast huvitatud üksikisikutega, tuleb liikmeskonnaga tegelda järjepidevalt.

3.1. Juhtimine ja meeskond

Asutuse tegevust suunas perioodil 6-8 liikmest koosnev juhatus, kes kohtus aasta vältel keskmiselt 5 korda.

Põhikohaga töötajate arv on olnud kolm inimest. Soome-ugri rahvaste maailmakongressi ette valmistamiseks, aga ka teabetööks, trükiste väljaandmiseks, kujundusteks jms on kaasatud projektipõhist tööjõudu alltöövõtjatelt lepingute alusel. Soome-ugri maailmakongressi korraldamine jm mahukad ettevõtmised aastal 2021 viisid tööülesannete kuhjumisele ning probleemidele töökorralduses, mis on põhjustanud töötajate lahkumisi.

2022 viidi juhatuse ettepanekul esmakordselt läbi meeskonnakoolitus, kus kaardistati probleemid ja võimalikud lahendusteed. Ühtlasi tõdeti, et büroo koostöö juhatusega võiks olla konstruktiivsem.

3.2. Finantsid

2/3 FUA rahastusest tuleb tegevustoetusena kultuuriministeeriumist, millest kaetakse rendikulud, tööjõukulud ja üldisemad tegevuskulud (lähetused jms) ning hõimupäevade korraldamisega seotud kulusid. Projektitegevuseks taotletakse toetusi HTM hõimurahvaste programmilt, Kultuurkapitalilt, kohalikelt omavalitsustelt.

Ühelt poolt organisatsiooni suhtes palju ootusi ja ning väljakutset pakkuvaid ülesandeid, kuid kasina rahastuse tõttu pole olnud piisavalt tööjõudu nende teostamiseks. Võimalik pädev tööjõud on niigi ajanappuses.

Soome-ugri rahvaste maailmakongressi korraldamise eel taotleti toetuse suurendamist lisatööjõu palkamiseks, mis ka õnnestus. Kongressi järel on kultuuriministeeriumi poolne rahastus suurenenud.

Rahastamise mudel on jätkuvalt toetused riigieelarvest, tegevustoetus, projektitoetused.

4. Valdkonna ja partnerite analüüs

3.3. Valdkonna üldisemad arengusuunad

Fenno-Ugria Asutus on MTÜ, mis on 30 tegutsemisaasta jooksul institutsionaliseerunud. Eestis on vabakond ehk kolmas sektor kujunenud riigivalitsemise loomulikuks partneriks nii parlamendile, KOVidele kui ka valitsusele.

Fenno-Ugria on info- ja kompetentsikeskusena Eestis ainulaadne.

3.4. Peamised konkurendid

Koostööpartnerid on ühtlasi ka konkurendid: Eestimaa Rahvaste Ühendus, Eesti Rahva Muuseum, ülikoolide keelte ja kultuuride instituudid, Seto Instituut, Võro Instituut, Soome Instituut, Eesti Keele Instituut, Ungari Liszti Instituut.

3.5. Positsioon võrreldes partneritega

FUA positsioon on võrreldes partneritega keskne ja integreeriv, erinevaid keeli, kultuure ja huvisid hõlmav.

5. Kokkuvõte ja järeldused

Perioodil 2015-2022 tegutses FUA üldjoontes oma eesmärkide nimel järjekindlalt ja kooskõlas visiooni ja missiooniga, samas hajus energia kohati üksiksündmuste korraldamisse. Muutunud geopoliitilises olukorras ei toimunud vajalikku ümberorienteerumist asutuse tegevustes. Perioodi 2015-2022 tegevusi kokku võttes tõdeb juhatus, et on olnud edukaid ettevõtmisi nagu maailmakongressi korraldamine, kuid lisaks edusammudele on teadvustatud ka organisatsiooni kitsaskohad. Muutuste saavutamiseks kuulutas FUA juhatus 2022 detsembris välja uue direktori konkursi.

2023. veebruarist alates on asutusel uus direktor ning on alanud töö organisatsiooni fookuste täpsustamiseks kooskõlas visiooni ja missiooniga.

Vastavalt oma strateegilistele eesmärkidele seisab Fenno-Ugria 2023-2027 jätkuvalt maineka kompetentsikeskusena soome-ugri rahvaste, kultuuride ja keelte püsimise ning arenemise eest, väärtustades eesti identiteedis soome-ugri komponenti ning kaasates avalikkust ja riiki võtma aktiivset hoiakut koostöös sugulasrahvastega.

FUA peaks jätkuvalt selgelt teadvustama, et kultuur ei seisa eemal poliitikast ja rahvusvahelistest suhetest, vaid et kultuurisuhete hoidmine eeldab ka tundlike poliitiliste küsimuste arvestamist.

FUA tegevus peaks olema selgemalt suunatud sellele, et teadlikkus soome-ugri rahvastest kasvaks ning huviliste ringkond laieneks, et FUA ressursside (raamatukogu, juhatuse liikmed-eksperdid, FUAga seotud eksperdid) poole pöörduksid info saamiseks riigi institutsioonid ja teised mõjukad asutused. FUA tegevuse tulemusena peaks soome-ugri temaatika rohkem olema teadvustatud Euroopa institutsioonides.

FUA peaks ÜRO põliskeelte kümnendi võimalused soome-ugri teemade populariseerimisel maksimaalselt ära kasutama selleks tegema koostööd haridusministeeriumi, kultuuriministeeriumi ja välisministeeriumiga,

Oma eesmärkide täitmiseks peaks FUA enam tegema koostööd oma liikmesorganisatsioonidega ja partneritega, pidades silmas asutuse missooni ja visiooni.

Koostöö haridusasutustega peaks olema süsteemsem ja järjekindel, tagades, et huvi soome-ugri teemade vastu ei raugeks.

Oma eesmärkide saavutamiseks tuleb jätkuvalt teha koostööd kultuurifestivalidega, sündmuste korraldajatega ja teiste partneritega.

Soome-ugri teemade eksperdid peaksid avalikkuses olema nähtavamad ja hinnatud. FUA tegevus veebis ja sotsiaalmeediakanalites olgu läbimõeldud ja järjepidev, ka vene ja inglise keeles.

FUA organisatsioon peab olema professionaalne, uuendama jätkuvalt oma oskusi ja tedamisi ning arvestama oma tegevuses muutuvat väliskeskkonda

FUA head mainet tuleb hoida, et tagada riigipoolne jätkuv rahastus, samuti edu projektirahastuse taotlustes nii Eestis kui EL fondides.