Jaak Prozese ülevaade: nii tähistati mari kirjakeele päeva
10. detsembril on mari kirjakeele päev ehk Марий тиште кече. 1775. aastal ilmus just sel päeval Peterburis esimene mari kirjakeele grammatika. 30 aastat tagasi tegi mari keeleteadlane, akadeemik Paul Ariste õpilane Juri Anduganov ettepaneku tähistada ametlikult mari kirjakeele päeva. Mari kirjakeele päeval on riikliku tähtpäeva staatus, märgib Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes.
Nagu juba traditsiooniks on saanud, korraldati sel päeval etteütlus „Kirjutame mari keelt õigesti“. Tavaliselt koguneb sel päeval Mari riiklikus ülikoolis mari rahvuslik eliit, samuti kooliõpetajad ja teisedki aktvistid ja ülekannet transleeritakse nii sotsiaalmeedias kui ka raadios. Tänavu aga toimus kogu üritus online-süsteemis, ülikoolis kogunesid vaid spetsialistid.
S. Tšavaini nimelises rahvusraamatukogus oli avatud raamatunäitus, mis pühendatud Mari Vabariigi 100. sünnipäevale. M. Šketani nimelises rahvusteatris toimus 9. detsembril mari kultuurifoorum, mis pühendati mari kirjakeele päevale. Teatris avati mitmeid näituseid, millest võiks esile tõsta „Rahvas – Marimaa rikkus“, samuti kunstinäitust „Mari muinasjutu maailm“. Teatris kogunesid laiendatud istungile mari emakeele õpetajad , toimus dialoog-diskussioon „Mari kirjakeele tulevik“ ja seminar „Mari õpikud – mari kirjakeele allikad“. Viidi läbi aktsioon „Ma räägin mari keeles“ ja vaadati M. Šketani näidendit „Atšijžat-avižat“.
10. detsembril toimus rahvusraamatukogus keeleteadlase Ivan Galkini 90. sünniaastapäevale pühendatud teaduslik seminar „Mari kirjakeele normide jälgimine kirjakeeles ja kõnes“.
Väljapaistev keeleteadlane, üle 20 aasta Mari keele-, kirjanduse- ja ajaloo instituuti juhtinud Ivan Galkini tööle pühendati eraldi ümarlaud. Ivan Galkin kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis kandidaadi- (1958) ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia ühiskonna teaduse nõukogu ees doktoriväitekirja (1968). Marid on rääkinud, et Galkini ja Paul Ariste vahel oli väga suur sümpaatia tänu millele pääses hiljem aspirantuuri arvukalt tulevasi mari keeleteadlasi.
Mari kirjakeele päeva – Marij tište ketse puhul õnnitles Marimaa elanikke ka Mari Vabariigi riigipea Aleksander Jestifejev.
“Mari kirjakeele päev on rahvusliku identiteedi pidu. Sel päeval on õnnitluse ära teeninuid igaüks, kes räägib oma emakeeles ja püüab tunnetada keele sügavust ja ilu. Mari keel on ametlike dokumentide keel, kultuuri, teaduse, kirjanduse ja publitsistika keel,” rõhutas ta.
„Tänapäevaste IT –tehnoloogiate kasutamiseks mari keeleteaduses tarvis realiseerib Mari Vabariigi valitsus projekti „ Infotehnoloogiad ja mari keel“. Selle tulemusena valmib mari keele rahvuslik korpus. Praegu on korpuses 20 miljonit sõnakasutust. Tegeletakse avaldatud mari keelsete tekstide skaneerimisega, nende korrektuuri ja võrku üleslaadimisega. Vastavalt lepingule IT-firmaga tekib Yandex-keskkonnas võimalus tõlgeteks teistest keeltest mari keelde ja vastupidi. Samuti tegeletakse e-õppekirjanduse loomisega, näiteks on käivitunud portaal „Õpime mari keelt“, kus on 120 õppemoodulit,” märkis Jestifejev.
Lõpetuseks ütles riigipea, et mari keel elab ja areneb tänu neile, kes selles keeles räägivad ja kirjutavad, kes õpivad ja õpetavad, kes loovad teadustööd ja ilukirjandust.
9. detsembril valiti Mari Vabariigis ka aasta raamatut. Sedapuhku valiti selleks kaheköiteline “Mari El Vabariigi ajalugu läbi aegade”. Pidulik tseremoonia viidi läbi Mari rahvusteatris. Lisaks anti preemiad üle mitmes eri nominatsioonis, näiteks parimaks marikeelseks raamatuks kuulutati Gelsija Zainieva “Ончалтыш: Айдеме. Пагыт. Пӱрымаш”. Kahjuks oli see ka 13. nominatsioonist ainus, milles hinnati marikeelseid raamatuid.
