Viljandis toimub IX pärandtehnoloogia konverents
Konverentsi eesmärk on inspireerida kuulajaid talletatut oma uurimis- ja loometöös rohkem kasutama. Toimub ka Anu Raua nimelise stipendiumi üleandmine.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös toimub 19. novembril 2021 Viljandis Ugala teatri keldrisaalis IX pärandtehnoloogia konverents “Soome-ugri dialoogid. Kogud ja kogumine”.
Sündmusele on oodatud uurijad ja loojad, kes on huvitatud soome-ugri ainese allikatega tutvumisest. Konverentsi töökeeled on eesti ja vene keel. Korraldatud on sünkroontõlge.
Pärandtehnoloogia konverentsil tutvustatakse Eesti, Soome, Venemaa ja Ungari muuseumide soome-ugri kogusid ja nende kujunemislugu. Konverentsi eesmärk on inspireerida kuulajaid talletatut oma uurimis- ja loometöös rohkem kasutama. Päeva lõpus toimub käsitööteadusliku aastakirja Studia Vernacula uue numbri “Luubi all”, Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu ja Udmurdi välitööde raamatu esitlused ning Anu Raua nimelise stipendiumi üleandmine.
10.30 kogunemine ja tervituskohv
11.00 Korraldajate tervitus ja avasõnad
11.10 Art Leete (Tartu Ülikool) Soome-ugri ainelise kultuuri uurimine hõimuidee taustal.
11.40 Piret Koosa (ERM) Sissevaateid ERMi soome-ugri esemekogu kujunemislukku.
12.10 Svetlana Karm (ERM) Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud: visuaalne arhiiv kui pärandtehnoloogiate allikas.
12.40 Kadri Viires (EKA soome-ugri uurimisreiside juht 1994–2012) Kunstnikud kultuuripärandit kogumas.
13.10 lõuna
14.00 Ildiko Lehtinen (Soome Rahvusmuuseum) Esemed kui mineviku tõlgendajad.
14.30 Ágnes Kerezsi (Ungari Etnograafiamuuseum) Ungari etnograafiamuuseumi soome-ugri kogu, selle ajalugu ja tulevikuvaated.
15.00 Jelena Koltšina (Venemaa Etnograafiamuuseum). Venemaa Etnograafiamuuseumi soome-ugri kogud: etnokultuurilise pärandi esitluse praktikad.
15.30 Raamatute esitlus
16.30 Anu Raua stipendiumi üleandmine
Konverentsi raames saab tutvuda Eesti Rahva Muuseumi poolt välja antud soome-ugri alase kirjanduse, TÜ VKA kultuuripärandi loovrakenduste magistrantide uurimisprojektidega. Kohapeal on avatud osa näitusest „Soomeugri ja samojeedi rahvad“ (kuraatorid L. Vallikivi, S. Karm). Vt ka veebituurid “Uurali kaja” püsinäitusel.
Käesoleval aastal on soome-ugri temaatika pälvinud Eesti avalikkuses tavapärasest suuremat tähelepanu. Aasta alguses anti Abja-Paluojale soome-ugri kultuuripealinna tiitel ning suvel võõrustas Eesti soome-ugri rahvaste maailmakongressi. 2021. aasta on sümboolse tähendusega ka ERMi soome-ugri uurimistraditsioonis – möödub sada aastat esimesest teadaolevast muuseumiga seotud välitööst eestlaste hõimurahva juurde.
Praeguseks on muuseumis hoiul materjalid ligikaudu 200 soome-ugri rahvaste aladele korraldatud ekspeditsioonilt. Aga mis on nende kogude kujunemise taga – miks üldse on soome-ugri rahvaste etnograafilise uurimise traditsioon sedavõrd olulisel kohal olnud? Kas või millist tulu on sellest olnud meie hõimurahvastele? Kuidas hinnata kogude väärtust ja kasutusvõimalusi tänapäeval? 2019–2021 viidi ERMis läbi Hõimurahvaste programmi toetatud projekt, mille raames on ERMi teadurid nendest ja teistest küsimustest tõukuvalt vaadelnud süvendatult soome-ugri uurimistraditsiooni ja kogude kujunemist.
Hübriidvormis toimuvast konverentsist saab osa võtta nii kohapeal kui otseülekande vahendusel veebilehel live.kultuuriakadeemia.ee.
Kohapeale tulevatel osalejatel palume end eelnevalt registreerida 15. novembrini siin.
