Venemaal tõusis COVID-19 levik rekordilise kiirusega
11. mai seisuga on Vene Föderatsioonis 221 344 viirusesse nakatunut ja 2009 surnut, viimase ööpäevaga suri 94 inimest.
Möödunud nädalal tõusis Venemaal koroonaviirusesse nakatumine rekordilise kiirusega. Praeguseks ilmselt ongi koroonaviiruse levik saavutanud Venemaal oma lae.
Viimatine ööpäev tõi 11 656 haigusjuhtumit, mis on rekord. Samas andis eilehommikune Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini esinemine märku sellest, et riik hakkab tegema ettevalmistusi kõrgendatud valmisoleku olukorrast välja tulemiseks.
Mitmetes piirkondadest tulevad ka signaalid, et haigestunute arv on stabiliseerunud ja isegi vähenenud. Venemaa koroonaviiruse üheks suuremaks eripäraks on, et väga suur osa elanikkonnast kannab viirust ilma sümptomiteta. Samuti, et surmade arv haigestunute kohta on väga madal. Soome-ugri alad on nii haigestunute üldarvu kui ka protsentuaalset suhtarvu silmas pidades langenud võrreldes teiste piirkondadega aina tahapoole. Seega on neil aladel tuldud viiruse ohjamisega üsna hästi toime, välja arvatud Komi vabariik, kus viiruse äkiline puhang viis aprilli alguses riigipea Sergei Gaplikovi tagasiastumiseni. Samas on kiidetud uue riigipea, eesti päritolu epidemoloog Vladimir Uiba tegutsemist viiruse ohjamisel.
11. mai seisuga on Vene Föderatsioonis 221 344 viirusesse nakatunut ja 2009 surnut, viimase ööpäevaga suri 94 inimest. Endiselt on peamiseks viiruse koldeks Moskva, kus on haigestunud 115 909 inimest, ehk 52,3 % haigete koguarvust Venemaal.
Vaadeldes Venemaa soome-ugri rahvaste territooriume, siis kõige enam on haigestunuid Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas, kus on tuvastatud 1239 haigestunut, järgnevad Mordva vabariik 1190, Mari vabariik 928, Komi Vabariik 844, Handi-Mansi autonoomne ringkond 777, Udmurdi vabariik 389, Karjala vabariik 160 ja Neenetsi autonoomne ringkond 50 haigetunuga.
