Ülevaade: nii tähistati Eestis hõimukuud!

Jaak Prozes
Fenno-Ugria nõunik

Eelkõige väärib märkimist Rahvusraamatukogu ja Fenno-Ugria koostöös valminud hõimupäevade viktoriin, mis sisaldas 15 nutikat vastusevariantidega küsimust, õigeid vastuseid ja viiteid allikatele. Informatsioon viktoriinist levis ERR kultuuriportaali ja maakonnalehtede kaudu (nt Lääne Elu, Lõuna-Eesti Postimees). Praeguseks on viktoriinis osalenud tuhandeid inimesi üle Eesti.

Rahvusraamatukogu eestvõttel toimus hõimupäeva hommikul ka Tallinna kesklinnas asuva Apollo raamatukaupluses ka perehommiku “Ugrimugri”.

Tartus asuv trüki- ja paberkunsti keskus TYPA korraldas 15. oktoobril hõimupäevale pühendatud komi motiivide linoollõike ja trükkimise töötoa, kus komi rahvusest Tartu Ülikooli soome-ugri keelte lektor PhD Nikolai Kuznetsov tutvustas rahvuslikke mustreid.

Meeldivalt üllatas Eesti Statistikaamet, kes just hõimupäevade puhul avalikustas ülevaate kui palju soome-ugri rahvaste esindajaid Eestis ela. Saime teada, et suurimad Eestis elavad soome-ugri rahvad on soomlased 8543, ungarlased 380 ja mordvalased 368. Väikseimad aga saamid 6, handid 4 ja mansid 1. Meile lähedasemaid keelesugulasi liivlasi on 15 ja vadjalasi 10. Mõnevõrra ootamatu on võrreldes 2011. aasta rahvaloendusega toimunud soomlaste ja ungarlaste arvukuse suhteliselt kiire kasv.

Oktoobrikuu kolmandal laupäeval – hõimupäeval – tuletas EV Riigikantselei meelde, et hõimupäev on lipupäev. Ka mitmed organisatsioonid ja portaalid tuletasid hõimupäeva meelde. Teiste hulgas tegid tähtpäevateavitused portaal Külauudised ja Eesti Kirik, sündmust mainiti ka Eesti Folkloorinõukogu infokirjas.

Juba mitmendat aastat on hõimupäevi tublilt tähistanud Pärnu, kus ka seekord toimus mitmeid üritusi. Septembri lõpus kõneles folklorist Madis Arukask Pärnu keskraamatukogus teemal “Ugrihõimude maagia – itkukunst: kas suhtlus, teraapia või ühendustee teispoolsega?”. Hõimupäeva eelõhtul 14. oktoobril toimus aga Nooruse Majas kontsert, kus esinesid liivlaste pärimusmuusika ansamblid Līvlist Riiast ja Kandla Ventspilsist Targalest, udmurdi rahvalaulu ja -tantsu esitav ansambel Yumshan Gur Tartust ning Pärnu Ingerisoomlaste seltsi rühmad Kullero, Pikku-Orvokki ja Siskot. Väga populaarseks kujunes hõimupäeva hommikukontsert Pärnu bussijaama ootesaalis, kus esinesid Līvlist ja Yumshan Gur.

Hõimupäevade traditsioon on tugevalt juurdunud ka Narvas, kus viimastel aastatel veab ettevõtmisi TÜ Narva kolledži eesti keele lektor Szilárd Tibor Tóth, kes on rahvuselt ungarlane. TÜ Narva kolledžis, hotellis Inger ja Narva Ingerisoomlaste Seltsis korraldatud üritustest üks oli konverentsil Uralo-indogermanica, kus kõlas ühtekokku 22 ettekannet. Kolledži fuajees sai vaadata handi rahva kultuuri tutvustavat näitust “Meie põlisrahvastest sõbrad” ning soome-ugri ja ukraina kirjandussuhteid kajastav raamatunäitus. Hõimukontserdil esines seto pereansambel Baaba ja Ka ning Tartu muusik Tõnu Vorms. Kultuurikava rikastasid raamatute “Permikomi kirjandus ungari, soome ja eesti keeles” ja “Eesti keel ja eesti meel” esitlused. Fuajees eksponeeritud handi püstkoda ja fotosid saab imetleda kuni novembri lõpuni.

Traditsiooniliselt tähistati hõimupäeva ka erinevates koolides ja on hea meel märgata, et üha rohkem tevitatakse neist sündmustest ka sotsiaalmeedia ja koolide kodulehekülgede vahendusel. Tunnustame kõiki, kes hõimurahvastele tähelepanu pööravad, ja täname siinkohal eraldi neid, kelle ettevõtmistest teada oleme saanud: Holstre kool, Kadrina keskkool, Kehra gümnaasium, Kostivere kool, Risti kool, Räpina gümnaasium, Tapa gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna XXI Keskkool, Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium, Tallinna Vaba Waldorfi kool, Tallinna Õismäe Gümnaasium, Tartu Tamme Kool, Ääsmäe kool, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Neeme kool, Tallinna polütehnikumis ja Ristiku kool.

Suur tänu kõigile organisatsioonidele ja inimestele, kes hõimukuu nähtavaks, kuuldavaks ja nii värvikirevaks on teinud!