TMW 2022: Fenno-Ugria õhtu

TMW Fenno-Ugri õhtu toimub 5. mail Tallinnas Erinevate Tubade Klubis. 
NB! Klubis kasutatakse vahetusjalatseid, soovi korral võtke oma jalatsid kaasa.

18:00 Uksed 

18:30 Ruhnu saare lood ja laulud (EE)
19:20 Ilkka Heinonen (FI)
20:10 Rüüt (EE)
21:00 Katarina Barruk (NO)
21:50 Kuolm randõ (LV)
22:40 Góbé (HU)
23:30 Suistamon Sähkö (FI) 

Kontserdiprojekt taaselustab saarel elanud rootslaste hoogsat pärimusmuusikat. 

Viiuldajad Karoliina Kreintaal, Lee Taul ja Sänni Noormets on ruhnurootsi erilisest kultuurist ja helikeelest lummatud olnud juba mitmeid aastaid ja nii sai nende muusika 2019. aastal sätitud albumile “Ruhnu saarel mitu otsa”. Samal aastal kandideeris see helikandja Etnokulbi ehk pärimusmuusika aastapreemiate jagamisel kolmes kategoorias: ehe pärimusmuusika, aasta album ja aasta debüütalbum.

Kontserdiprojekt “Ruhnu saare lood ja laulud” keskendub Ruhnus kõlanud viiulimuusikale ja pulmatraditsioonidele ning pakub sekka saare elanike mõnikord humoorikaid, teinekord tõsisemaid seiku ja lugusid.  

Kairi Leivo värvikad lood ja külakroonika saare olust ja elust liidavad kava tervikuks. Kuulaja saab reisida mööda mõttelist ajatelge läbi saare ajaloo, saateks seal kõlanud muusika.

Ilkka Heinonen tutvustab soome iidse rahvapilli jouhikko avarat kõlaspektrit.

Ilkka Heinonen on Helsingis elav muusik ja helilooja, kes mängib traditsioonilist rahvapilli rootsi kannelt e jouhikkot, kontrabassi ja viiulit. Tema ainulaadne looming ühendab Karjala vanade meistrite jouhikkomängu keskaegse kirikumuusika, vene vanausuliste laulude ja Euroopa renessansiajastu ilmalike tantsudega. Heinonen on spetsialiseerunud Põhja-Euroopa pärimusmuusikale, kuid on aktiivselt tegutsenud ka vanamuusika ja nüüdismuusika vallas.

Ansambel tõlgendab varjundirikkalt Eesti regilaule.

Eesti ansambel RÜÜT esitab värsket  ja mitmetahulist folk-muusikat. Nende põhjalikud ja täpsed arranžeeringud põhinevad traditsioonilisel rahvamuusikal, sealhulgas regilauludel. RÜÜT ei karda leiutada uusi lahendusi, katsetada ega piire murda. Kuigi nende looming põhineb eesti rahvamuusikal, hoiavad nad julgelt uksi lahti ka teistele stiilidele. Nende iga pala on justkui omaette isiksus, kes viib kuulaja avastusretkele. Seni kaks albumit avaldanud RÜÜT töötab hetkel oma kolmanda kauamängiva kallal.

Põliskeelte kõla toob lavale omanäolise ja võimsa häälega saami muusik Katarina Barruk

Saami ühe andekaima live-artisti Katarina Barruki selge ja võimas hääl koos ta jäägitu lavalolekuga loob sügavalt puudutava, ent väga jõulise atmosfääri. See on raevukas, ent samas sügavalt maalähedane segu popmuusikast, traditsioonilisest joiust ja improvisatsioonilistest elementidest. Katarina on üles kasvanud rootsikeelses keskkonnas, kuid laulab oma emakeeles Ume saami keeles, mis on kantud UNESCO kriitiliselt ohustatud keelte nimekirja: seda keelt kõnelevad veel vaid mõned üksikud inimesed.  Ta on tuuritanud üle Euroopa ja pälvinud oma laulude ja heliloomingu eest 2020. aastal Rootsi ühe olulisema kultuuriauhinna SKAPs Kulturbärarpris.

Põliskeelte kõla toob lavale Läti lauljatar Elīna Ose liivikeelsele luulele loodud lauludega.

„Kuolm randõ“ on ainulaadne liivikeelne kontserdiprogramm, mis koosneb muusikast, luulest ja taustavisuaalidest. UNESCO ohustatud keelte nimekirja kuuluv liivi keel on kõige enam ohustatud soome-ugri keel. 2018. aastal ilmus kolme kaasaegse liivi keeles kirjutava poeedi (Valts Ernštreits, Baiba Damberga, Ķempi Kārl) liivi- ja ingliskeelne luulekogu “Trilium”, mille teksidele sai loodud ka „Kuolm randõ“ muusika. Kontserdikoosluse solist – Elīna Ose – on tuntud Läti laulja ja laulukirjutaja, mitmeti tunnustatud ansambli Latvian Voices liige, keda saadavad instrumentidel läti muusikud Austris Kalniņš, Staņislavs Judins, Kristaps Krievkalns ja Ernests Mediņš.

Góbé eksperimenteerib julgelt ja lustakalt ungari autentse rahvamuusikaga.

2007 Budapestis asutatud ansambel Góbé läheneb autentsele pärimusmuusikale julgelt ja eksperimenteerimislustiga. Ta mängib kaasaegset ja meelelahutuslikku folk-popi, esitades uudsete kõlamaastike loomisel väljakutse oma akustiliste instrumentide tehnilisele võimekusele, kuid jäädes samas truuks juurtele.

Góbé liikmed on õppinud  Ferenc Liszti muusikaakadeemias, seetõttu kuuluvad nende muusikalisse tööriistakasti klassika, folk, džäss ja pop, kuid nad katsetavad ka muude žanrites.  Ansambel on avatud ka sellistele loomevormidele nagu teater, tsirkus, tants ja filmide heliribad. 

Góbé on läbi tuuritanud pool Euroopat ning üles astunud pea igas populaarses esinemispaigas Ungaris, aga ka ungarlaste asualadel Transilvaanias ja Lõuna-Slovakkias: suitsustest kõrtsidest ja suurtest muusikaklubidest kuni tänavate ja pulmapidudeni – kus iganes võimalus avaneb. Ansambli eesmärk on tuua rahvamuusika publikule lähemale ja tutvustada kuulajatele nende laulude taga peituvat muusikakultuuri.

Kontserdi lõpus viib soomlaste Suistamon Sähkö vanad Karjala tantsulood lausa nüüdisaegsesse klubiatmosfääri.

Žanripiire murdev Suistamon Sähkö liidab suitsuse etno-tekno hip-hopi maailmaga. Nende säriseva reivi-atmosfääri, süntesaatorisumina, räpi ja nõuka-akordioni kombinatsioon on lavalaudu raputanud ja publikut hullutanud nii Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, USAs kui ka Venemaal. 

Ansambel on saanud tuntuks oma performatiivsete esinemiste ja kõrgetasemelise visuaalse maailma poolest, kus on oluline koht tantsul, kostüümidel ja taustavideotel. Nende publik on haruldaselt kirev, kaasates sugupoolest sõltumata väga erineva taustaga ning mitmest põlvkonnast pärit kuulajaid.  

Mullu ilmus nende kolmas täispikk album ”Varokaa! Hengenvaara”, mis on muusikute sõnul kõige metsikum ja popim teos, mida nad kunagi avaldanud on. Plaat on hästi vastu võetud ja seda on kirjeldatud kui julget hip-hopi ja etno-tekno plahvatust. 

Suistamon Sähkö oli Womex Tampere 2019 avaesineja ja ta valiti esinema ka festivalil USA Folk Alliance International 2020.