Mari sangari päev

Mari sangari päev – Марий талешке кече – maride tähtsaim rahvuspüha.

26. aprillil tähistatav mari sangari päev on üks huvipakkuvamaid Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste rahvuspühasid. Legendi järgi olevat sel päeval 1556. aastal langenud maride rahvuskangelane, Malmõži (tänapäeva Kirovi oblast) maride juht Poltõš (Boltuš), kes on maride üks tähtsamaid ajaloolisi isikuid. Aastail 1552–1585 sõdisid marid Moskva suurvürstiriigi vastu ja neil õnnestus võita mitmeid lahinguid. Ajalukku on üle 30 aasta kestnud sõdade periood läinud tšeremiši sõdadena. Vanasti kutsuti marisid tšeremiššideks.

Tšeremiši sõdadel oli mõju samal ajal (1558-1583) toimunud Liivi sõjale, nende tõttu ei olnud Moskva suurvürstil Ivan Julmal võimalik rünnata Liivimaad täie jõuga. Maride toonane raevukas vastupanu rikkus ka nõukogude perioodil levitatud kuvandit, mille järgi kõik rahvast tahtsid vabatahtlikult ühineda Venemaaga. Maride puhul see kindlasti nii ei olnud.

Vastupanuliikumise juht vürst Poltõš hukkus 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähistel.

Mõtte, hakata tähistama 26. aprillil mari sangari päeva, ütles mari esimesel rahvuskongressil 1917. aastal välja üks kongressi juhte, mari vaimulik ja etnograaf Pavel Glezdenjov. Vastav otsus, hakata tähistama mari sangari päeva, tehti 1992. aasta oktoobris toimunud mari rahva kolmandal kongressil. Eestis tähistatakse mari sangari päeva alates 1994. aastast.