Komi kirjakeele päev

Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse, mil kuulus õigeusu misjonär Permi Stefan võttis kasutusele erilise vanapermi kirja ning tõlkis sellesse kiriklikke tekste. Maikuu kolmandal pühapäeval tähistataks keelepäeva niisiis komi tähestiku looja, pühaku ja piiskopi Permi Stefani mälestuspäevana. Komikeelsed jutlused kõlasi kloostrites veel kuni XVIII sajandini.

Бур лун! Сиа бур шуд!

Tere päevast! Palju õnne!

Aastail 1372–1375 lõi Permi Stefan esimese, 24 tähest koosneva komi tähestiku anbur, milleks sai ta inspiratsiooni kreeka tähestikust ja komide traditsioonilistest peremärkidest. Tähestiku loomise põhjus peitub komide hulgas levima hakanud ristiusus. 

Nimetus anbur tuleb komi tähestiku kahe esimese tähe an ja bur järgi. Komid on üks vanimaid oma kirjakeelega soome-ugri rahvaid. Anburi on kasutatud XIV–XVI sajandil, tänini on säilinud 236 selles kirjaviisis kirjutatud sõna. XVIII–XX sajandi alguseni kasutati komi keeles kirillitsat. 

Aja jooksul on komi keelt kirja pandud mitmetest erinevates tähestikes. Aastail 1918–1930 ja 1936-1938 oli kasutusel kirillitsal põhinev Molodtsovi tähestik. 1931–1935 oli käibel ladina tähestik. Alates 1938. aastast on kirjakeeles kasutusel taas kirillitsa, kuid kaks tähte i ja ö tulenevad ladinatähestikust. Ö-tähele on Sõktõvkaris püstitatud ausammas.

Komikeelsed väljendid

Komi keelt kõneleb umbes 220 000 inimest Venemaal Komi Vabariigis, Permi krais ja Kirovi oblastis. Suurem osa neist räägib sürjakomi keelt. Fenno-Ugria pani päeva tähistamiseks kokku valiku väljendeid: