Komimaal tähistati komi keele päeva
Komi kirjakeele päeva puhul esitleti populaarteadusklikku raamatut “Komi keele saladused jutustustes”, mis on esimene omataoline.
Traditsiooniliselt mai kolmandal pühapäeval tähistatav komi kirjakeele päev algas sel aastal Komi rahvusraamatukogus uudisteose esitlusega. Populaarteadusklik raamat kannab pealkirja “Секреты коми языка в рассказах” (ek Komi keele saladused jutustustes).
Keeleteadlase Jevgeni Tsõpanovi sõnul see esimene omataoline. “Varem polnud võimalik laenutada või soetada venekeelset komi keelt tutvustavat raamatut. Nüüd on olemas raamat neile, keda huvitab komi keel“.
Ka raamatukogu direktori Aleksei Prosužih rõhutas raamatu tähtsust tavalugejale “See pole mõeldud mitte ainult komikeelsele elanikkonnale, vaid inimestele, kes viibivad suure osa ajast Komimaal, kuid oskavad komi keelt vaid algtasemel.”
Uue väljaandega tutvusid ka Sõktõvkari linna kooliõpilased ja üliõpilased, kes said tähtpäeva puhul kontrollida ka oma kirjakeeleteadmisi.
Raamatu väljaandmisega tegelesid Komi keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituudi teadlased Jevgeni Tsõpanov, Galina Punegova ja Olga Nekrasova. Kirjanduslik toimetaja oli Komi kirjanike liidu aseesimees Andrei Popov, illustraator Pavel Mikušev.
Vabariigis toimus ka rida teisi üritusi: mitmetes raamatukogudes olid avatud komi keelt ja kirjandust tutvustavad raamatunäitused, toimusid pidulikud kohtumised ja kontserdid. Korraldati ka kirjanduslikke viktoriine ja konkursse. Näiteks komi jutukonkurss “Oлic-вылic мойд …” (ek elas kord muinasjutt). Sõktõvkari koolilastele aga näidati filmi komi tähestiku loojast Permi Stefanist.
Covid19 viiruse tõttu toimusid mitmed üritused veebi vahendusel, kuid põhjalikult ettevalmistatud keelepäeva programm jätkub veel maikuu lõpuni.
Komi keelepäeva taust
Keelepäeva tähistatakse kui komi tähestiku looja, pühaku ja piiskopi Permi Stefani mälestuspäeva. Aastail 1372-1375 lõi ta esimese, 24 tähest koosneva komi tähestiku anbur, milleks sai ta inspiratsiooni kreeka tähestikust ja komide traditsioonilistest peremärkidest. Tähestiku loomise põhjus peitub komide hulgas levima hakanud ristiusus.
Komi keelt valdav Permi Stefan tõlkis ise mitmeid usutekste komi keelde ja pidas ka komikeelseid jumalateenistusi. Komi keel kui jutluse keel püsis kloostrites veel kuni XVIII sajandini.
Nimetus anbur tuleb komi tähestiku kahe esimese tähe an ja bur järgi. Komid on üks vanimaid oma kirjakeelega soome-ugri rahvaid. Anburi on kasutatud XIV-XVI sajandil, tänini on säilinud 236 selles kirjaviisis kirjutatud sõna. XVIII-XX sajandi alguseni kasutati komi keeles kirillitsat.
Aja jooksul on komi keelt kirja pandud mitmetest erinevates tähestikes. Aastail 1918-1930 ja 1936-1938 oli kasutusel kirillitsal põhinev Molodtsovi tähestik. 1931-1935 oli käibel ladina tähestik. Alates 1938. aastast on kirjakeeles kasutusel taas kirillitsa, kuid kaks tähte i ja ö tulenevad ladinatähestikust. Ö-tähele on Sõktõvkaris püstitatud ausammas.
