Soome keeleteadlased Siberis

Korraldajad: MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Eesti Keele Instituut
Toetavad: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital, HTM hõimurahvaste programm

Seni on Eestis suhteliselt vähe käsitletud Soome keeleuurijate-rännumeeste ekspeditsioone Venemaa soome-ugri rahvaste juurde 19. sajandil. Helsingi ülikooli professor Riho Grünthal räägib Soome keeleteadlaste uurimisreiside tähendusest kaasajal ja hiljemgi nii keeleteaduse kui ka rahvusliku idenditeedi kujunemise seisukohast.

Kuulsate Soome keeleteadlaste, eesotsas Anders Johan Sjögren ja Matthias Alexander Castrén, uurimisreiside eesmärk Venemaa soome-ugri aladele oli heita valgust soome-ugri rahvaste varasemale ajaloole. Teerajajatena rahvusteaduste uurimistraditsioonis kogusid nad hulgaliselt materjale, mille põhjal saadi parem ülevaade soomlaste ja nende lähemate sugulaste minevikust.

Soome keeleteadlaste ekspeditsioonid 19. sajandil jagunevad kolme perioodi. Sajandi esimesel poolel oli nende eesmärk koostada põhjalik ülevaade Põhja-Venemaal elavate soome-ugri keeli kõnelevate rahvaste elu ja olude kohta.

Seejärel jäi huvi Venemaa soome-ugri alade vastu tükiks ajaks tagaplaanile, muu hulgas tegeleti näiteks soomekeelse koolihariduse loomisega. Soome-ugri seltsi rajamisega 1883. aastal algas aga humanitaarteaduste alal erakordselt viljakas periood. 20. sajandi fennougristide üks tähtsamatest ülesannetest oli uurimistulemuste publitseerimine.