FUFF 2022 loomelaager

FUFFil liikmetest – Rea Sepping, Mari Viiard ja Anna Maquet – koosnev grupp, kes kutsuvad kunstiteraapilistel eesmärkidel avastama oma sisemaailma ilminguid, sukelduma värvide maailma, looma teraapilisi üksik- ja ühismaale, vabastavalt tantsima ning peegeldama läbi nende praktikate kogetud tundeid ja emotsioone. Soovime tuua laiema publikuni isikliku, hinge avava kunstiteraapilise kogemuse. Artišokk Sistas usub, et nihutades sõna “kunstnik’” piire, toome tagasi loova jõu iga inimese kehasse ja kätesse. Kohtumistel katsetatakse erinevaid loomingulisi meetodeid igapäevaprobleemide, õnnestumiste ja nendega seotud emotsioonide jagamiseks üksteise ning iseendaga. Oleme koos kogenud antud kunstiliste katsetuste ja praktikate tuge, loomis- ja avastamisrõõmu.

“Puudutus on meie esimene maailma ja iseenda kogemise viis, ammu enne nägemist ja keelelist eneseväljendust. Kõik mida me puudutame, puudutab meid vastu… savi õpitoas saame kontakti koha ja kehaga läbi maast kaevatud savipinnase ja vaba liikumise. Milline on kohalolu, kui ma olen kohaga kaetud? 
Kummalisel kombel on savi olnud mu elus läbiv joon. Savine kodurand, keraamika, saviehitus, saviteraapia…

Töötan igapäevaselt rehabilitatsioonis ja kasutan meetodit “Töö saviväljal”. Vaimustun siiani miljardeid aastaid vanast materjalist, mis vormub aeg-ajalt majadeks ja pudeneb siis tagasi maapõue. Nii on see muutuvates olekutes aine – vedel, plastiline, tahke, pulberjas – sadu ja tuhandeid aastaid muutumatu. Ning ma ei saa siiani aru, mis juhtub siis, kui savi on kehaga kontaktis.”

Oma laulu leidmise lihtsus
Muusika tõuseb Vaikusest ja suubub Vaikusesse. Kohati on see laine, millega võib kaasa triivida, samas alati ju ei peagi. Meis kõigis on see spontaanse inspiratsiooni koht, mille läbi saame kontakti loomise ja Loojaga ning seda võib kogeda igaüks – sugugi ei olene musitseerimine või laulu loomine ainult sellest, kas oskame laulda, kas oskame pilli mängida, kas oleme piisavalt head, kas oleme palju õppinud, kas oskame.
Kui muusika ja Vaikuse sümbioos ning selle Lihtsus mind tabas oli muusika mu jaoks kohe selgem. Me ei vaja palju, et luua, laulda, rõõmu tunda ja olla samal ajal Vaikuses – see ongi see, mida võime üheskoos natuke uurida ning tunnetada. Mu koht ei oleks siinkohal õpetada, kuidas laule luua või kuidas laulda, vaid võiksime lihtsalt tunda rõõmu spontaansest loomisest, selle lihtsusest ning leida see enese südamelaul loovuse voolust. 
Selles loomise toas/ruumis saame jagada oma kogemust ja leida ka ehk jälle midagi uut. Võime vabalt ühenduda selle Põhilise, põhjatu Vaikusega sõnade ja nootide taga! Tule avatult ja ootusteta, nii tuleb olemine hää.

Vaba Tants
Loon meile avatud ruumi terviklikuks kogemiseks läbi loomingulise  kehaväljenduse – selles kogemuses avaldub igaühe oma päris Vaba ja Elus Tants. 
Vabas stiilis tantsimine loob võimaluse väljendada kõike seda, mida olen enda sisse jätnud või pole julgenud päriselt kogeda lõpuni. Näiteks kui vahepeal olen  pahane või vihane, siis luban endale mingile maale tunda seda tunnet ja samamoodi kui tunnen end väga rõõmsalt, võin samuti enda tunde kogemist kontrollida rõõmustades näiteks 70% kogu kogemusest. Aga ma ei taha nii! Olen väärt vabadust ja täielikku tundmise kogemust! Olen kõige Elusam siis, kui olen valinud olla Vaba. “Elusus/ elusam” võrdub vabalt kehas voolava eluenergiaga.
Niiet kutsun ennast ja Sind üheskoos tantsima vabasse kehavoogu, kus julgeme enesekindlalt, ulatuslikult ja uuenduslikult kogeda Elusat Ilusat Elu igas oma keharakukeses. Tantsuga viime end kergesse ja selgesse olemisesse, kus jääb alles puhas looming ja nauding.

Õpikoda “Kastist väljas” viivad läbi visuaalkunstnik Francesco Rosso ja tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt.

Selleaastane õpikoda kutsub osalisi kasutama oma loomingulist vaimu piiritletud ruumis, väheste vahenditega. Õpikojas loome miniatuursed ruumid, kasutades pappi ja guašši tehes mööblit ja taimi ning tekstiili, valmistades kodutekstiile. Osalised annavad oma ruumile hääle. Õpikoja lõpus valmib miniatuurnäitus ja eksperimentaalne film.

Kas halamine on soomeugrilik tegevus? Õeldakse, et ungarlased muudkui virisevad ja halavad, ja kaebavad. Kui sa küsid ungarlase käest, kuidas elad siis ta igal juhul alustab oma juttu sellega, et kes on vahepeal surnud ja mis on kõik katki leinud.  Eestlane ja soomelane vaikib, surub endasse. 
HALA PAMM on jagamisring selleks, et paremini aru saada, kuidas me selles hetkes Venemaa kontekstis ennast tunneme, mida me saaksime teha, et see valu tuleks läbi? Kus on valu seal pole voolamine. Hinges on raskus ja loovus seiskub. Selleks on vaja silmitsi seista iseendaga ja oma mure kohtadega.