ülevaade

17.-19. septembrini toimusid  üldrahvalikud valimised Venemaa Föderatsioonis, valiti riigiduuma saadikuid, kuid valimised toimusid ka osades föderatsiooni subjektides, valiti ka uusi linnavolikogusid.

Báthoryl oli Tartu ja Eesti ajaloos lühiajaline, kuid tähtis roll. Muuhulgas kinkis just tema Tartu linnale valge-punase lipu ja vapi, mis on kasutusel praegugi.

Vabariigi nimetuse vastu seisis rahvusasjade rahvakomissar Jossif Stalin, kes ütles, et vabariigi teenindamiseks pole töötajaid ega vahendeid.

Millised sündmused ja mõtteviiside areng tõid kokku esimesed soome-ugri rahvaste maailmakongressid? Milline on olnud kongresside kulg ja enam kõlapinda leidnud eripärad?

Kongressi ülesehitus just nimelt rahvaste kaupa on tingitud sellest, et enamik Uurali rahvaid ei ela sugugi ühes riigis või ühel (autonoomsel) territooriumil.

Neist enam kui 100 on registreerunud delegaatidena, ülejäänud vaatlejatena. Kongress on otsustusvõimeline, kui osaleb vähemasti kümne rahva esindajaid.

Levinud ettekujutuse järgi iseloomustab eestlasi kaugesse minevikku ulatuv eriline loodus- ja metsasuhe. Hiljutises uurimuses leiti, et see metsamüüdi ajalugu on üllatavalt lühike.

Miks avaldus sündis, mida see tähendab soome-ugrilastele Venemaal ning mida oleks eestlastel õppida soome-ugri liikumisest?

Alljärgnevalt teeme pikema ülevaate meie rahvusliku fennougristika suurmehe, Tartu Ülikooli professori Paul-Johannes Alvre elust ja tööst.

Peaaegu kõik suuremad Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvad pidasid mullu oma kongresse, mis enamasti toimuvad iga nelja aasta tagant.

8. detsembril ilmus mari rahvusliku organisatsiooni „Mari ušemi“ (Mari liit) samanimeline ajaleht. „Aastaid tagasi oli organisatsioonil küll oma ajaleht „Mari tšang“ (Mari ärataja), kuid liidu …

Baškortostani maridel on eriline tähendus maride rahvusliikumises. Milline täpselt, sellest teeb ülevaate Fenno-Ugria Astuse nõunik Jaak Prozes.