traditsioon

Kevadel teist korda emaks saanud mari poetess Tatjana Toktarova tegi sünnitusmajast lahkudes midagi enneolematut – ta ehits kogu oma pere rahvuslikult. “Last peab mari vaimus kasvatama juba imikueas,” märks naine Mari Vabariigi ringhäälingule antud intervjuus.

Piirangud on seotud 2020. aastal piirkonna jõgesid reostanud diiselkütuse lekkega.

Sündmus oli pühendatud karjala kirjandusteadlase ja -kriitiku Maia Pahomova (1926-2003) 95. sünniaastapäevale.

UNESCO kultuuripärandi komitee 44. istungjärgul otsustati Äänisjärve ja Valge mere ääres, Uikujõe (Võg) jõgikonnas asuvad kaljujoonised kanda maailma kultuuripärandi nimekirja.

Laupäeval, 31. juulil toimub Karksi mõisa pargis suur pidu, mis esitleb hõimurahvastele mulgi mustreid, keelt ja kultuuri. Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja kannab 2021. aastal soome-ugri kultuuripealinna tiitlit.

Maria Korepanova sai kaheksa aastat tagasi hõimurahvaste programmi kaudu stipendiumi doktoriõpinguteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, teemaks ainulaadne rahvalaulužanr krež. Ta kaitses töö edukalt kaks aastat tagasi, ja see, mis ERMi lavalt pidulisi katkestas, oli doktoritööga välja arendatud isikupärane esitluslaad.

Seega pandi alus karjala runode päevale ja karjalased jäävad ootama järgmist runode päeva. Lootuses, et see traditsioon hakkab arenema ning kaasab aina rohkem osalejaid.

KAVA TÄIENEB! Tasuta kavas on dokumentaalfilmide erilinastused, kammerkoor Collegium Musicale kontsert Toomemäel, mitmed erinäitused ja aruteluõhtu Loodusmajas.

"Kui tulin esimest korda Junda külla ekspeditsioonile, polnud mul aimugi, kes on bessermanid ja mis on krežid," tunnistas Maria Korepanova.

Rahvusmuuseumi direktor Elina Anttila sõnul on eksponaadid olulised mõistmaks saamide traditsioonilist käsitööd.

Stella Razdõmaha tõi kaasa 26 rahvaluule materjali, nende seas 11 muinasjuttu.

Võitjad kuulutatakse välja 9. augustil, mil tähistatakse rahvusvahelist põlisrahvaste päeva.