kirjandus

Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.

2021. aastal tunnustati aabitsat, luule- ja jutukogu. Auhind antakse välja teose eest, mille kirjanduslik ja keeleline tase on ekspertide hinnangul märkimisväärne ja mis seega aitab kaasa keele säilimisele ja arendamisele.

Ametisse astudes ütles Tatjana Mokšanova: "Ma soovin olla oma rahvale kasulik ja loodan, et minu töö aitab kaasa emakeele säilimisele ja arengule!“

Praegu sisaldab sõnaraamat 16 000 saamikeelset sõna, töö käib veel ebatäpsuste parandamisel ja sisu täiustamisel.

Töid hinnanud ekspertkomisjoni sõnul on teosel oluline mõju valdkonna teadustööle ning teadmiste levikule laiemas kultuurihuviliste ringis ka väljaspool Mordvat ja Venemaad.

Autorid nägid raamatu kirjutamisega suurt vaeva, sest neil tuli selleks luua bessermani keele õigekirja normid. Selleks kasutati nii erinevate Udmurdimaa kui ka välismaa teadusinstitutsioonide abi.

Avalduse põhjuseks oli asjaolu, et õpikus on neenetseid loetud põlisrahvaks, venelasi aga rahvaks, kes on Jamali poolsaarele tulnud.

Sündmusel osalesid eesti seltsi liikmete kõrval ka saksa, itaalia, mordva, mari ja komi seltside liikmed.

Raamatus on avaldatud ka teose originaali kuuluvaid joonistus.

Äsjailmunud teos avaldati semantilises tõlkes ja kaasaegses töötluses.

Ta kirjutas üle 30 teadustöö, koostas või toimetas üle 50 õpiku, sõnastiku, lugemiku ja metoodilise vahendi, arvestades seejuures mansi rahva sotsiolingvistilist olukorda.

Seega pandi alus karjala runode päevale ja karjalased jäävad ootama järgmist runode päeva. Lootuses, et see traditsioon hakkab arenema ning kaasab aina rohkem osalejaid.