Neljas suuremas töörühmas arutletakse keele säilitamise ja edasiandmise ning kakskeelsuse probleemide kõrval ka kliimamuutuste mõju soome-ugri rahvastele ja kultuuriinnovatsioonide küsimusi.
Millised sündmused ja mõtteviiside areng tõid kokku esimesed soome-ugri rahvaste maailmakongressid? Milline on olnud kongresside kulg ja enam kõlapinda leidnud eripärad?
Ersalannast soome keele õpetaja Natalja Abrosimova aitas gümnasistil Kirill Chukavinil luua ainulaadse sõnastiku.
Professor Riho Grünthali sõnul tähendab Helsingi Ülikooli kärpeplaan seda, et eesti keele õpetamine Soomes bakalaureuse- ja magistritasemel peaaegu lõpetatakse.
Udmurdi ülikool korraldab rahvusvahelise veebiseminari, mis keskendub soome-ugri keelte õpetusele ja uurimisele ning millel arutatakse vene keele kui võõrkeele õpetust.
Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum (CIFU) on kõige olulisem rahvusvaheline soome-ugri keelte, kultuuride ja ajaloo uurimise teemaline akadeemiline sündmus, mida on korraldatud alates 1960. aastast iga viie aasta järel.
Ettekandega „Paul Ariste ja tema vadja päevikud“ esineb folklorist Ergo-Hart Västrik.
Külas on Helsingi ülikooli professor Riho Grünthal, kes räägib ettekandes kuulsate Soome keeleteadlaste uurimisreisidest meie sugulasrahvaste juurde.
2016. aasta esimene Hõimuklubi on pühendatud komidele – keeleteadlastele ja rahvusliikumise tegelastele Vassili Lõtkinile (1895-1981) ning Adolf Turkinile (1936-1996) nende äsjaste juubeliaastapäevade puhul.