JĂ€ta menĂŒĂŒ vahele
18.08.2022

đŸŽ„ Kuula ja loe sĂ”nu: Saamid valisid oma rahvushĂŒmniks joiu

Maailmas ĂŒhe enim tuntud saami Nils-Aslak ValkeapÀÀ joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriĂ”igused looja jĂ€reltulijatelt ĂŒle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.

Augusti algul tĂ€histasid saamid oma rahvuslipu 36. aastapĂ€eva. Samal ajal Rootsis JĂ€llivaaras kogunenud saamide 22. konverentsil hÀÀletati saami rahvushĂŒmniks Nils-Aslak ValkeapÀÀ loodud SĂĄmi Eatnan Duoddariid. Joiu sĂ”nad on kirjutatud pĂ”hjasaami keeles, kuid neid on tĂ”lgitud muuhulgas ka lulesaami, koltasaami ja kildinisaami keelde.

Nils-Aslak ValkeapÀÀ

SĂĄmi eatnan duoddariid, dĂĄid sĂĄmi mĂĄnĂĄid ruovttu
galbma geađge guorba guovlu
sĂĄmi mĂĄnĂĄid ruoktu 

Beaivi Áhči gollerisku, almmi allodagas
coahkkĂĄ vĂĄibmu Eanan eatni, eallin eatnun ĆĄoavvĂĄ

MĂĄnu silbbat ĆĄelggonasat, jietnja
meara mĂĄrra, guovssahasat
nĂĄsteboagĂĄn, lottit rĂĄidarasas
vuoi dĂĄid Davvi duovdagiid
dĂĄn viiddis almmi ravdda
garra dálkkit juoiggadallet, máná vuohttunluđiid

vuoi dĂĄid fĂĄvrrus eatnamiid
vuoi jávrriid čuovgi čalmmiid
liegga litna eatni salla, gievvudeaddji gietkka

Biegga buktĂĄ Biegga doalvu
duottar dat lea duottar
duoddar duohken duoddar askkis
sĂĄmi mĂĄnĂĄid dorvu

SĂĄmi eatnan duoddariid
dĂĄid sĂĄmi mĂĄnĂĄid ruovttu
ĆĄearrĂĄt gearrĂĄ ĆĄealggĂĄhallĂĄ, sĂĄmi mĂĄnĂĄid ruoktu
Wide open tundra of Samiland
Poem By Nils Aslak ValkeapÀÀ

Samiland's wide expanses home to Sami children
cold barren rocky realm
home of Sami children

Sun Father's golden jewel high in the heaven
Mother earth's heart beats life rushes like a river

Moon's silver glimmer ice ocean's roar
northern lights starry belt
birds in the milky way

O, these northern pastures
the wide open horizon
storm and furious weathers yoik the children's lullaby

O, these beautiful meadows
the lakes' shimmering eyes
mother's soft warm lap unrestrained cradle

The wind brings, takes away
the tundra stays the same
behind tundra in tundra's lap
the Sami children's haven 

Samiland's wide expanses
home of Sami children
shimmers glitters twinkles home of Sami children

Nils-Aslak ValkeapÀÀ (1943–2001) oli mitmekĂŒlgne kunstnik, kes sai tuntuks nii oma proosa, luule kui ka joigudega; ta esines filmides ja televisioonis ning tegeles maalimisega. Joigudega kĂ€is ta esinemas paljudes maades ning temast sai ĂŒks tuntumaid saame maailmas. Ta tegi kaasa ka Lennart Meri 1977. aastal valminud soome-ugri rahvaid kĂ€sitlevas dokumentaalfilmis “Linnutee tuuled”.

HĂŒmniks valitud joig on autorilooming. Nii kĂ”lavad teose viis ja sĂ”nad kĂ”ige mĂ”jusamalt just autori enda esituses:

Såmi Eatnan Duoddariid Nils-Aslak ValkeapÀÀ esituses

ValkeapÀÀ sĂŒndis pĂ”hjapĂ”drakasvatajate peres ning Ă”ppis Ă”petajaks, kuid ei asunud kunagi sel erialal tööle. Sarnaselt paljude teiste saamidega, kes pidid hariduse omandamiseks kodust kaugele sĂ”itma, valis ta eriala, mis annaks vĂ”imalikult mitmekĂŒlgse hariduse, sealhulgas teadmised eri kunstivormide ja muusika alal.

1991. aastal pĂ€lvis ta PĂ”hjamaade NĂ”ukogu kirjandusauhinna luuleraamatuga Beaivi, ĂĄhÄĂĄĆŸan (PĂ€ev, minu isa), mida on kutsutud ka saami rahvuseeposeks.

Nils-Aslak ValkeapÀÀ – Beaivi, ÁhÄĂĄĆŸan @YouTube

ValkeapÀÀ on pĂ€lvinud hulga teisi auhindu oma kirjatööde ja saami kultuuri edendamise eest. Ta oli nii Oulu kui ka Lapi ĂŒlikooli audoktor. 1995. aastal omistas president Lennart Meri talle ValgetĂ€he V klassi teenetemĂ€rgi.

2004. aastal toimunud kĂ”igi aegade suuremate soomlaste valimisel hÀÀletas rahvas Nils-Aslak ValkeapÀÀ 65. kohale.

Saami traditsiooniline laululiik

Joig (saami keeles juoigos) on saamide traditsiooniline laululiik.

Saamide seas laialt tuntud joiud ĂŒhendavad inimesi ja neid on lĂ€bi aegade sagedasti kasutatud nii saamikeelsetel koosolekutel, koolides, lasteaedades kui ka rahvakogunemistel.

Joiu rahvushĂŒmniks muutmise staatusega kanduvad teose autoriĂ”igused ValkeapÀÀ jĂ€reltulijatelt ĂŒle Saamelaisneuvostole ehk saami nĂ”ukogule, kes on saami rahva nimel nĂŒĂŒdsest Ă”iguste omanik. SeelĂ€bi on saami nĂ”ukogul vĂ”imalik teost kaitsta sobimatu vĂ”i omavolilise kasutuse eest.

Eelmine rahvuslaul aastast 1986

Uue rahvushĂŒmni teema tuli saamide töölauale 2007. aastal Norras Trondheimis toimunud rahvuskongressil. Töö saami rahvussĂŒmbolite nĂ”ukogu koostatud hĂŒmni-teemalise ettekande kallal kestis kaks aastat.

Seni oli saami rahvuslaulu kohta tĂ€itnud pĂ”hjasaamikeelne SĂĄmi soga lĂĄvlla (ee saami rahva laul), laulu staatuse kinnitas 1986. aastal Rootsis Åres toimunud 13 kongress. Laulu sĂ”nad kirjutas Isak Saba ja viisistas norralane Arne SĂžrlie. Soomekeelse teksti kirjutas tollasele hĂŒmnile Otto Manninen.

Kaukaa alta seitsentÀhden
Lapin kulma kuumottavi
aava Turjan tunturisto
jÀrvi jÀrven tuolla puolen,
valtahiset harjat, huiput
kohoo kohti ilman kantta,
joet joikaa, korvet kaikaa,
niemet pystyt, rautarinnat,
työntyy tyrskymerta pÀin.

Tuimat tÀÀl' on talven viimat,
tuulet, tuiskut mÀÀrÀttömÀt,
Saamen suku sieluin, mielin
silti rakastavi maitaan;
kulkijalle kuudan hohtaa,
roihuavat pohjanpalot,
poro pÀrskyy koivikossa,
melu tÀyttÀÀ jÀrvet, jÀngÀt
pulkankolke talvitiet.

Taas kun kesÀpÀivÀn kehrÀ
kultaa metsÀt, meret, rannat,
kalamiehet meren, jÀrven
kultakimalteessa keinuu,
kultasotkat soutaa, soiluu
hopeoina Lapin virrat,
vÀlkkyy airo, vilkkuu sauvoin,
miehet laskee lauleskellen
kosket, könkÀÀt, suvannot.

Sortumatta Saamen heimo
kestÀnyt on vainolaisten
tapporetket, kirokaupat,
viekkaat vÀÀrÀn veron viejÀt.
Terve, sitkeÀ sa heimo,
Terve, rakas rauhan juuri,
veljesriidan raastamaton,
veljesveren vuotamaton
Saamen heimo hiljainen!
Saivat esi-isÀt ammoin
voiton vÀÀrintekijöistÀ.
Veljet, mekin torjukaamme
sitkeÀsti sortajamme!
Suku vankka PÀivÀn poikain,
ei sua voita vainolainen,
kultakieltÀs jos vain vaalit,
taattojen jos neuvot muistat
Saamien on Saamen maa!
Sámi Soga Lávlla – @YouTube