Aktuaalne Kaamera: Eestis tähistati põliskeelte aastale pühendatud hõimupäevi

Laupäeval tähistati hõimupäeva ja sel puhul on kogu nädala jooksul toimunud üle Eesti üritused, mis tutvustavad väikeste soome-ugri rahvaste keelt ja kultuuri. Just ohustatud keelte alalhoidmine on tänavuste hõimupäevade üks põhilisi fookusi.

Komi keel on üks soome-ugri keeltest, mille rääkijaid on maailmas praegu veidi üle 150 000. Veel 20 aastat tagasi oli neid pea poole rohkem, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

ÜRO on kuulutanud käesoleva aasta põliskeelte aastaks ja ka tänavuste hõimupäevade keskne teema on just ohustatud keelte väärtustamine.

“Maailmas on 7000 keelt, millest 2600 on hävimisohus. Soome-ugri keeltest on hävimisohus või tugevasti ohustatud peaaegu kõik. Ehk paremas olukorras on need keeled, kellel on oma riik – eestlased, soomlased, ungarlased. Iga keele kadumine on tegelikult korvamatu kaotus kogu maailma kultuurile,” rääkis Fenno-Ugria tegevjuht Viia-Kadi Raudalainen.

2018. aastal võttis Vene riigiduuma vastu seaduse, mis muutis rahvuskeelte õppimise vabatahtlikuks. Umbes pooled noored udmurdid enam udmurdi keelt ei oska.

“Meie ise kuulume samuti soome-ugri rahvaste perre ja me ise kipume ju eesti keele asemel üha rohkem kasutama inglisekeelseid sõnu, kas või blogides, meilides siis, kui on täiesti suurepärane omakeelne sõna selleks olemas,” tõdes Raudalainen.

Hõimupäevade tava on pika ajalooga. Festivali korraldajate sõnul on huvi soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuri vastu aasta-aastalt suurenenud. Hõimupäevadel tahetakse väikestele soome-ugri rahvastele näidata, et nende keelt ja kultuuri väärtustatakse ka väljaspool nende kodupaiku.

“Neis on elevus ja rõõm, kui nad saavad kokku sugulasrahvastega, kes nende keelest hoolivad, kes vaatavad neid mitte ainult nagu mingeid folkloorieksponaate, vaid tahavad kaasa tõmmata meie enda täisverelisse kultuuriellu. Nii nagu perekonna jõud peitub ühistes tegemistes, nii on ka sugulasrahvaste kooseksisteerimise jõu saladus selles,” rääkis Raudalainen.