Jäta menüü vahele
26.03.2017

Norra saamide survel lõpetas pensionifond Dakota naftajuhtme rahastamise

Norra saami parlament suutis veenda riigi suuruselt teist pensionifondi KLP lõpetama USA naftajuhtme Dakota Access ehituse rahastamist, kirjutab ScandiNews viitega ajalehele The Guardian. Fondi juhatus teatas, et müüb ehitusega seotud ettevõtete aktsiad maha. Väärtpaberite maksumus on kokku 58 miljonit dollarit.

 

Saami parlamendi president Vibeke Larsen märkis, et otsus tehti teatavaks Oslos, kui kohtuti fondi juhatajatega, et arutada Norra finantsasutuste osalemist siuu hõimu maale plaanitava naftajuhtme rahastamises. „Survestades pensionifonde koduses Norras, tahame väljendada solidaarsust põlisrahvastega teistes maailma paikades,ˮ märkis Larsen usutluses ajalehele The Guardian.

saami_parlament
Saami parlamendi esindajad aastatel 2013-2017 Norras. President Vibeke Larsen seisab ees keskel. Foto: Kenneth Haetta

1900 kilomeetri pikkune naftajuhe Dakota Access kulgeks läbi nelja USA osariigi: Põhja- ja Lõuna-Dakota, Iowa ja Illinois´. Osa torust plaanitakse vedada üle siuu indiaanlaste reservaadi Standing Rock Põhja-Dakotas. Indiaanlased on ehituse vastu välja astunud, väites, et see riivab nende pühasid maid ning kahjustab hindamatu ajaloolise, usulise ja kultuurilise väärtusega objekte. Lisaks kavatsetakse torujuhe vedada tähtsa magevee allika alt Missouri jõel. Lekke korral saaks kahjustada loodus ja kohalikud jääksid joogiveeta.

Siuu indiaanlased ja nende toetajad protestivad ehituse vastu juba 2016. aasta kevadest saadik. Tuhanded inimesed on asunud kavandatava torujuhtme ja jõe ristumiskohta laagrisse. Aasta jooksul on seal toimunud kokkupõrkeid siuude toetajate ning politsei ja kohalike eraturvafirmade töötajate vahel.

 

Ehitusevastased kutsuvad üles müüma projektis osalevate ettevõtete aktsiaid

Detsembris 2016 käisid Norra pensionifondi KLP esindajad ehituskohas, kuid ei tuvastanud „looduse kasutamise või inimõiguste tõsiseid ega süstemaatilisi rikkumisiˮ, mistõttu ei näinud fond põhjust projektist raha välja võtta.

Larseni sõnul mõisteti fondis, et olukord on tõsisem pärast seda, kui fondi poole pöördus saami parlament. Ta möönis, et mitte kõik ei mõista pühade maade tähtsust: „Seda ei ole lihtne aduda, kui ise pole põlisrahva liige, ning ma mõistan, et ettevõtted sageli ei mõtle sellele.ˮ

KLP esindaja Annie Bersagel toonitas, et fondi üks põhiväärtusi on avatus: „Meie projektist väljumise otsus tugineb põhjalikule analüüsile, mille avaldame nii selleks, et anda oma tegevusest aru klientidele ja omanikele, kui ka avaldamaks suuremat mõju ettevõtetele, millest lahkume.ˮ

Larseni sõnul usuvad saamid, et ka väikesed rahvad suudavad maailmas toimuvat mõjutada: „Just seetõttu, et oleme nii väikesed, peame olema teistega solidaarsed.ˮ

Märtsi alguses teatas Norra suurim erainvesteerimisfirma Storebrand kolme Dakota Accessi ehituses osaleva ettevõtte aktsiate müügist kogusummaga 34,8 miljoni dollarit. Novembris 2016 väljusid projektist Norra suurpank DNB ja investeerimisfond Odin Fund Management. Veebruaris 2017 tegi sama Skandinaavia finantsgrupp Nordea.

 

North_Dakota_nafta_saamid_Norra
Seistes vastu. Truthout.org

Allikas: Норвежские саамы убедили Пенсионный Фонд не финансировать строительство нефтепровода Dakota Access (scandinews.fi)

Vaata ka: Sami people persuade Norway pension fund to divest from Dakota Access (The Guardian, 17.03.2017)