Mordvamaal tähistati folklorist Vladimir Romaškini 70. sünniaastapäeva
Vir Tavla külas toimunud viiepäevasel festivalil valmistasid Marimaalt, Karjalast, Komimaalt, Udmurdimaalt, Moskva, Pensa ja Samaara oblastitest kohale saabunud skulptorid puuskulptuure, mis paigutati Romaškini majamuuseumi Etno-ümbrusesse.
10.-11. septembril toimus Vir Tavla (Podlesnaja Tavla) külas traditsiooniline festival Veisen undokst (Ühised juured), mis seekord oli pühendatud muusiku ja rahvaluuleteadlase Vladimir Romaškini (ersakeelse nimega Jovlan Olo) 70. sünniaastapäevale.
Viie päeva vältel valmistasid varaval Marimaalt, Karjalast, Komimaalt, Udmurdimaalt, Moskva, Pensa ja Samaara oblastitest kohale saabunud skulptorid puuskulptuure, mis paigutati Vladimir Romaškini nimelise majamuuseumi Etno-Kudo taga laiuvale heinamaale, sinnasamma on endale koha leidnud ka eelmistel aastatel valminud skulptuurid.
“Ligipääs muuseumisse ja aastate jooksul valminud skulptuuride juurde on kõigile vaba ja tasuta, neid külastavad lisaks turistide kõrval ka kohalikud pered,” ütles Tavla küla puukäsitöömeistrite ühenduse Ermez juht Pjotr Rjabov.
Romaškini sünniaastapäeva tähistamise kulminatsiooniks kujunes aga festival Toramasj terdi (Toorama kutse). Üles astusid folklooriansamblid Toorama, Merema, Morama, Tolava ja Štatol, kes kõik kasutavad oma loomingus Vladimir Romaškini pärandit. Üllatuskülaliseks oli praegu Šveitsis elav tuntud udmurdi laulja Nadežda Utkina, kellele Vladimir Romaškin oli õpetaja ja sõber.
10. septembril toimus A. Puškini nimelises Mordva rahvusraamatukogus Vladimir Romaškinile pühendatud konverents. Seal loeti ette saabunud tervitused, muuhulgas ka Eesti sõpradelt. Esitleti Vladimir Romaškini mälestuseks välja antud raamatut Тюштя нашего времени (Meie ajastu Tjuštja1), mis räägib Vladimir Romaškini eluloost ja perekonnast ning vahendab mälestusi Vladimir Romaškinist. Nende seas on ka tema eesti sõprade mälestused, samuti tema intervjuud siinsetele ajalehtedele.
Vladimir Romaškin. Foto: SURI 
Vladimir Romaškin ehk oma nimega Jovlan Olo (6.09.1951 – 29.08.2002) lõpetas 1980. aastal Kaasani konservatooriumi koorijuhina ja astus 1986. aastal Mordva keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituudi aspirantuuri. Ta oli aastail 1980-1989 sama instituudi rahvaluule ja kunstide sektori teadur. Uuris Tatarstanis elavat mokšamordva etnilist gruppi karataisid, kirjutas neist 1986. aastal avaldatud raamatu, 1991. aastal valmis tema stsenaariumi järgi film “Karataid”. 1990. aastast õpetas ta muusikalisi aineid Saranski kultuurikoolis.
1990. aastal asutas Romaškin praeguseni tegutseva folklooriansambli Toorama. Ansambel populariseerib ersa ja mokša mitmehäälset meestelaulu, samuti juba unustusehõlma vajunud muusikainstrumente nagu näiteks garzi – viiul, njudi – vilepillid.
Vladimir Romaškini panust oma rahvakultuuri arendamisse väärtustas tollane Eesti Vabariigi president Lennart Meri, omistades talle 2001. aastal Maarjamaa Risti V järgu teenetemärgi. 2006. aastal avati Vir Tavla külas Vladimir Romaškini majamuusem, mis asub hoones, kus folklorist 17 aastat elas.
1 Tjuštja – mordva rahvuseepose “Mastorava” keskne kangelane, kes jättis endast maha karjasepasuna ehk Toorama. Kui seda puhuda siis tuleb Tjuštja appi.
