Lugu sellest, kuidas Tallinna koolilapsed koroona kiuste eheda liivlasega kohtusid
Ikka vahel küsib mõni kooliõpetaja, mil moel saab ta oma õpilastele soome-ugri rahvastest kõnelda nii, et see lastele ka arusaadav ning põnev võiks olla. Esimene samm on Fenno-Urgia Asutusega ühendust võtta, nagu tegi seda õpetaja Maarja Vinkel. Nii sai teoks ka see 8. detsembril toimunud vahva virtuaaltund, millest õpilased toreda kokkuvõtte kirjutasid.
Tallinna Inglise Kolledži 7K ja 7A klasside õpilastel ainulaadne võimalus kohtuda eesti keele tunni raames liivlase ning liivi keele ja kultuuri uurija Valts Ernštreitsiga. Et koroona on sillutanud teed uuele ajastule ning virtuaaltundidele, toimus tund Zoomis.
Valts näitas slaididelt mitmeid liivikeelseid lauseid, nt numbreid liivi keeles 1-10. Saime teada, et kirjutatuna on liivi keele hääldust kergem mõista. Veel saime teada, et eestlastel ja liivlastel, lisaks ühisele soome-ugri keelkonnale, on veel muudki ühist – et liivlased on elanud tänase Häädemeeste aladel. Aga toimus ka vastupidine liikumine – paljud saarlased käisid vanasti Liivi rannas elatist teenimas, täpsemalt kalu püüdmas. Liivi rand on seotud Eestiga väga lähedalt ka territoriaalselt: nimelt on Ruhnu saarele lähim maismaine pind just Liivi rand. Veel saime 7. klassidega teada, et mitmeid kokkupuutepunkte on, lisaks sellele, et jagatakse ühist riiki, ka lätlastel ja liivlastel. Oli huvitav ja üllatav kuulda, et tänase Riia eelkäijaks olid vanasti kaks liivi küla. Ka läti keelel on liivlastega nii mõndagi ühist – liivi keel on jätnud oma pärandi läti keelde oma rõhuga esisilbil.
Tänapäeval on liivlaste kantsiks jäänud eelpool mainitud Liivi rand ning sealt on ka pärit kõik tänased liivlased, samuti on see paik liivlastele mitmes mõttes sümboolse tähendusega. Terve Liivi ranna territoorium on tegelikult liivane meremaa, kus ei saa tegeleda põllundusega, mistõttu, tõdes Valts, eristab see liivlaseid lätlastest – sisemaal tegeldi põllumajandusega, Liivi rannas aga kalandusega. Liivi rand on aga saanud ka liivlastele saatuslikuks paigaks, kui seal, kui rand oli Saksa okupatsiooni all, maha põletati ning liivlased sealt lahkuma olid sunnitud – oli „väljaajamisaeg“.
Hilisema Nõukogude okupatsiooni ajal muudeti rand suisa keelutsooniks, ning kalastamine, mis liivlaseid oli toitnud ja katnud, kadus. Et põllundusega tegeleda polnud Liivi rannas võimalik, koliti linnadesse. Hoolimata raskest minevikust oli siiski lohutav kuulda, et Pisa külas Liivi rannas elab alaliselt 8 elanikku, ning et elanikke suviti veelgi rohkem on.
Et rand ja meri on liivlaste jaoks olulised, kinnitas ka Liivi lipuvärvide seletus – kui kalur maale vaatab, näeb ta metsa, valget liiva ja merd. Ning vaatab just kalur, sest see on liivlaste olulisim amet.
Mõtlemapanev oli kuulata liivlaste arvulisi näitajaid: inimesi, kes peavad ennast liivlasteks, on 250, keele kõnelejaid on aga 20. Samuti pole neid viimase kahe sajandi jooksul olnud rohkem kui 2500 ning 100 aastat tagasi oli neid kõigest 1500. Oleme koos emakeeleõpetajast kolleegi Irene Artmaga antud teemat ka varasemates tundides käsitlenud ning tuletanud õpilastele meelde, et ka meie 1,3 miljonit elanikku Eesti territooriumil võib olla vägagi kiirelt hääbuv number, kui väikerahvuse unikaalsust mitte hoida osata või kui meie alad peaksid kunagi (taas)vallutatud saama. Küllap on just liivlaste vähesus ka põhjus, miks neist palju räägitakse, ja seda rõõmustavam oli kuulda, et uudised Lätist, mis ka Eesti meediasse on jõudnud – „suri viimane liivlane“ – ei vasta tõele, kuna liivlaseid elab veel.
Lõpetuseks kõneles Valts tänapäevast – 1939. aastal avatud Liivi rahvamaja, mis – tõsi küll – liivlastele uuesti alles 50 aastat hiljem, aastal 1989 avanes – , on saanud liivlastele oluliseks peo- ja kogunemispaigaks iga aasta augustikuus, ning rahvamaja juures kooskäimisest on väljakasvanud Liivi püha, ning nagu Valts tõdes – Liivi püha on ka parim koht, kus kogeda liivi keelt ja kultuuri. Meil omakorda oli aga hea meel tõdeda, et liivi kultuuri hoitakse elus nüüdki, eesotsas Valtsi endaga, kes luges meile liivi keeles omaloomingulist luulepala, ning kes on eestvedaja ka Läti Ülikooli juurde asutatud Liivi instituudis.
Tienu!, Aitäh, Valts, meile kõnelemast ning liivi keelt ja kultuuri eestvedamast!
