Kümme organisatsiooni asutasid Eesti põliskeelte koostöökogu
Vastasutatud koostöökogu keskendub Eesti põliskeelte kogukondade huvide kaitsele Eestis, Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides, sh ÜRO süsteemis.
Kümme põliskeelte ja -rahvaste edendamisega tegelevat organisatsiooni on asutanud Eesti põliskeelte koostöökogu, aitamaks kaasa võru, seto, mulgi ja kihnu keele säilimisele ning arengule. Vastasutatud koostöökogu keskendub Eesti põliskeelte kogukondade huvide kaitsele Eestis, Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides, sh ÜRO süsteemis.
Eesti põliskeelte koostöökogu ühe eestvedaja, Võru Instituudi direktori Rainer Kuuba hinnangul on koostöökogu esimeseks ülesandeks tagada, et eelseisval, 2021. aasta rahvaloendusel kaardistataks ka Eesti põliskeelte hetkeseis.
“On väga oluline, et 2011. aasta rahvaloendusel koguti ka andmeid Eesti põliskeelte kõnelejate kohta, ning kordusküsimusega on võimalik saada usaldusväärseid andmeid põliskeelte kõnelejatega toimunu kohta. See on vajalik, et tegeleda süsteemselt nende keelte kaitsmise ja arendamisega ning koos sellega Eesti põliskultuuri säilitamisega. Sarnaselt eelmise rahvaloendusega loodame ka nüüd teha Statistikaametiga tulemuslikku koostööd,” märkis Kuuba.
Eesti põliskeelte koostöökogu lähtekohaks on, et Eesti põliskeeled moodustavad lahutamatu osa Eesti keelelisest ja kultuurilisest rikkusest, kuid vajavad ellujäämiseks lisatuge nii keelekogukondadelt endilt, Eesti ühiskonnalt ja riigilt kui ka rahvusvaheliselt üldsuselt.
Eesti põliskeelte koostöökogu on mitteformaalne koostööplatvorm, mille liikmeteks on Eesti põliskeelte kogukondi esindavad ning neid toetavad organisatsioonid. Koostöökogu asutajaliikmeteks on Võru Instituut, Võro Selts VKKF, Seto Kongressi Vanemate Kogu, Seto Kultuuri Fond, Seto Infoselts, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Mulkide Selts, Põlisrahvaste Arengu Keskus ja Kihnumare.
Koostöökogu keskseks tegevuseks saab olema Eesti põliskeelte kogukondade huvikaitse nii Eestis kui rahvusvaheliselt, Eesti põliskeelte olukorra tutvustamine laiemale avalikkusele, koostöö Eesti haridusasutustega, kogemuste vahetamine põliskeelte organisatsioonidega üle maailma ning ühiste projektide läbiviimine. Koostöökogul on kavas osaleda ka 18. detsembril 2019 ÜRO Peaassamblee poolt välja kuulutatud rahvusvahelise põliskeelte kümnendi IDIL 2022–2032 ettevalmistamises ja läbiviimises.
2011. aasta rahvaloenduse kohaselt oli Eestis 74 512 võru keele, 12 532 setu keele ja 9682 mulgi keele oskajat. Kihnu keele kõnelejaid on ligi 1000.
