Kultuuriminister Indrek Saare sõnavõtt

Teie Ekstsellentsid, austatud konverentsi delegaadid ja vaatlejad, head kolleegid!

Mis on see, mis ühendab kõiki soomeugrilasi? See on teadmine, et me kõik peame iga päev pingutama, et meie keel püsima jääks ja et meie kultuuri elujõulisus säiliks. Ka suuremad soome-ugri rahvad on suurrahvaste kõrval väikesed. Väikerahvaste esindajatena me teame, et ka siis, kui keele kasutajaid on miljoni või mõne miljoni jagu, on omakeelne kultuurielu, kirjandus, mängufilmid jne väga suur luksus. Vene- või ingliskeelne kultuuriruum on mõõtmatult suurem ja laiema levikuga. Sulandumine suurtesse keeltesse ähvardab meid kogu aeg.

Kui sa mõistad, et sul on selline varandus, mida sa iga päev kaitsma pead, mis ei ole iseenesestmõistetavalt igavesest ajast igavesti olemas, siis oskad sa seda aaret ka väärtustada. Iga väikese rahva jaoks on selleks varanduseks keel ja kultuur.

Soome-ugri rahvad on Euroopas (ja Venemaal) elanud kauem kui kõik tänased suurrahvad. Seega oleme me vanemad kui mistahes Euroopa suurrahvad. Me peaksime suutma oma asja ajada ka sellest ühtsusest lähtuvalt, mitte laskama vaimult väikseks teha. Peaksime keskenduma tööle selle ühisosaga, selle (taas)leidmisele ja tugevdamisele kultuurilises, teaduslikus, ühiskondlikus koostöös. Soome-ugri liikumise üks juhtmõtteid võiks olla usk tulevikku. Usk, et meie kultuurid ei lagune.

See, et maailmakongressile on kogunenud 24 erineva rahvuse esindajad, on kinnitus sellele, et me oleme oma identiteedi üle uhked. Eesti Vabariigi kultuuriministrina olen veendunud, et oma kultuuri viljelemine ja edendamine on see, mis aitab meil iseendaks jääda. Äri aetakse selles keeles, milles on kõige tulusam. Hällilaulu lauldakse emakeeles.

Head kongressivaimu, uusi ideid ja rõõmsaid kohtumisi meile kõigile!