Soome-ugri rahvaste maailmakongressi avaistungil kõnelesid Soome, Eesti ja Ungari presidendid

15.06.2016

Soome-ugri rahvaste maailmakongressi avamisel esinesid kõnega Soome president Sauli Niinistö, Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Ungari president János Áder. Venemaa asekultuuriminister Aleksandr Žuravski luges ette Venemaa presidendi Vladimir Putini tervituse ning esines omapoolse sõnavõtuga. Kõnedele eelnes saami räppari Ailu Valle esinemine ja Lahti tantsukooli õpilaste etendus.

Soome president ja  kongressi patroon Sauli Niinistö tõdes, et soome-ugri rahvad elavad maailmas, kus rahvusvahelist meediakeskkonda kontrollivad võimuorganid  ja seeläbi vähenevad väikeste keelte ja kultuuride võimalused elavana säilida. Kongressi väljakutsed ongi seotud väikeste kultuuride säilitamise ja elustamisega, kuid ka põlisrahvaste õigustega.

IlvesFUCongressLahti

Foto: Sven-Erik Soosaar

President Toomas Hendrik Ilves rääkis isiklikust kogemusest, kui raske on säilitada oma keelt ja kultuuri kodumaast lahus elades. Ta rõhutas, et vaid vaba ja demokraatlik ühiskond loob tingimused väikerahvaste keelte ja kultuuride säilimiseks. Siberi põlisrahvaste olukorraga ei saa leppida, ning majanduslik kasu ei saa üles kaaluda keelte ja kultuuride kadumist. Ta avaldas lootust, et kui sügisel avab oma uue maja Eesti Rahva Muuseum, saab sellest ühtlasi kõikide väikeste soome-ugri rahvaste saatkond. On ju muuseumi traditsioonide hulka on kuulunud keelehõimlaste kultuuri kogumine, uurimine ja edendamine.

Foto: Sven-Erik Soosaar

Ungari president János Áder tunnistas, et ta tunneb end soome-ugri maailmakongressil kui sugulaste juures, kellega kohtutakse harva, kuid kes on siiski väga olulised. Ungarlasi liidavad teiste soome-ugri rahvastega mitu olulist niiti – keelesüsteem, hääldus, rahvaviisid, kultuuripärand. Ühe sugulaskeele hääbumine oleks nagu ühe ketilüli katkemine.

Kongressi presiidium

Foto: Sven-Erik Soosaar

Vene Föderatsiooni kõrgeim esindaja asekultuuri- minister Aleskandr Žuravski luges ette president Vladimir Putini  kongressi- tervituse ja pidas ka ise ettekande. Ta rääkis sellest, et kõige paremini läheb just neil soome-ugri rahvastel, kes kuuluvad Vene Föderatsiooni koosseisu, sest seal on rahvuskeelte kaitse erakordselt kõrgel tasemel. Venemaal ei ole kultuuride rikastamine mitte deklaratsioon, vaid tegelikkus.

Euroopa Liidu riikides elavatel väikerahvastel on seevastu palju vähem sõnaõigust ja neile riikidele peaksid Venemaa sammud soome-ugri rahvaste olukorra parandamisel eeskujuks olema. Ka Venemaa võib õppida teistelt riikidelt, kuid enne peaksid nad tõestama, et nende lahendused on paremad. Ühtlasi loetles ta hulga soome-ugri rahvaste hüvanguks loodud investeeringuid, programme ja toetusi. Eesti sai aga tunnustada selle eest, et Eesti põlisrahva setode olukord on paranenud  pärast seda, kui Venemaa juhtis eelmisel kongressil tähelepanu setode raskele olukorrale.

Kongressi tervitas ka Soome kultuuriminister Sanni Grahn-Laasonen. Avaistungil andis soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee esimees Valeri Markov ülevaate kahe kongressi vahelisel perioodil kordasaadetust. ÜRO põlisrahvaste õiguste ekspertmehhanismi esimees Aleksei Tsõkarev Karjalast kõneles soome-ugri rahvaste võimalustest parandada oma õiguslikku olukorda ÜRO kaudu. Gunvor Kronman, Soome UNESCO komitee liige rääkis vaimse kultuuripärandi kaitse olulisusest.

Kongressi teisel päeval toimub töö temaatilistel istungitel.

Print Friendly, PDF & Email

Sildid:, , ,