Millest kõneldi VII maailmakongressi II päeva temaatilistel istungitel

17.06.2016

Soome-ugri rahvaste maailmakongressi teisel päeval 16. juunil kuulati ettekandeid ja osaleti diskusioonides. Käsitletud teemad jaotusid sektsioonidesse soome-ugri inforuum ja arenguperspektiivid, kodanikuühiskond ja riik, soome-ugri ja samojeedi keeled ning majandus ja keskkond.

Soome-ugri inforuumi ja arenguperspektiivide teemasektsiooni fookuses olid emakeel ja nüüdisaegsed infotehnoloogiad. Teema juhatas sisse riikliku akadeemia innovaatiliste keeletehnoloogiate keskuse juhataja Marina Fedina, kes tegi ülevaate sellest, mida on selles valdkonnas arutatud ja otsustatud varasematel kongressidel. Fedina tõdes, et nii mõnigi planeeritud algatus ei ole käima läinud, näiteks soome-ugri rahvaste rakkerühm IT-lahenduste rakendamiseks emakeelte arendamisel. Fedina pühendas osa oma ettekandest ka põliskeelte kasutusalasid reguleerivatele õigusaktidele Vene Föderatsiooni soome-ugri regionaalsetes üksustes.

Marina Fedina tutvustas Venemaa soome-ugri keelte kasutusalasid alates arvutiklaviatuurist, elektroonilistest sõnastikest, korrektuuriprogrammist kuni elektrooniliste raamatukogude ja sotsiaalvõrgustikeni. Ta tõi välja, et nende mõõdikute järgi on kõige parem komi keele olukord ja see võiks keeletehnoloogiate rakendamisel olla eeskujuks ka teistele soome-ugri keeltele. Fedina sõnul on kavas keeletehnoloogiaid kavakindlalt edasi arendada.

Venemaa soome-ugri keelte kasutusvaldkondi kommenteeris ka Jack Michael Rueter Helsingi Ülikoolist, kes tõi esile, et ametlikud näitajad on sageli paremad kui tegelik kasutusvalmidus. Rueteri sõnul on oluline, et tuleks juurde spetsialiste, kes oskavad uusi tehnoloogiaid rakendada.

Sven-Erik Soosaar MTÜst Wikimedia Eesti ning Eesti Keele Instituudist rääkis soome-ugri keelte kasutusest omakeelsete Vikipeediate arendamisel ja sellealasest koostööst.

Maarja Lõhmus Tartu Ülikoolist tutvustas möödunud 6. maailmakongressil Siófokis alguse saanud soome-ugri rahvaid ühise väravana ühendavat meediaprojekti.  Praegu on valmimas üleilmne Eesti veeb “Minu inimesed”, mis on algselt suunatud Eesti ja väliseesti kogukondade ühendamiseks. Maarja Lõhmus tegi ettepaneku, et samale struktuurile võiks rajada ka teiste rahvaste “Minu inimeste” lehed ning rahvaste esindajad saaksid keskenduda sisuloomele.

Kodanikuühiskonna ja riigi teemalise istungi diskussiooni juht, Komi pärandikeskuse asedirektor Aleksei Konjuhov tunnistas, et esialgu oli tal kavas neutraalne ettekanne, kuid pärast Venemaa asekultuuriministri Žuravski didaktilist sõnavõttu avaistungil ta seda enam pidada ei soovinud. Žuravski tavatseb nimelt kõiki õpetada, ainsad keda ta ehk ei õpeta, olevat pingviinid.

Konjuhov selgitas, et Žuravski kõne ei esinda kodanikuühiskonda, vaid riiklikku positsiooni. Venemaal on aga kodanikuühiskond teistsugune kui mujal maailmas. Venemaalase mentaliteedis on suurriiklikkust tunduvalt enam, see on iseloomulik ka kodanikuühiskonnale ja ikka loodetakse, et riik lahendab kõik probleemid.

“Kui kodanikuühiskond rõhub riiki, on see revolutsioon, kui vastupidi, siis totalitaarne ühiskond. Politoloog võib rääkida mida tahes ja ei pruugi arvestada ümbritseva tegelikkusega, aga sotsioloog peab arvestama empiiriliste näitajatega,” rääkis Konjuhhov.

Soome-ugri maailm on tema meelest siiski teatud määral isereguleeruv. Venemaal aga suhtutakse soome-ugri rahvastesse tavaliselt nii, et laulge ja ja tantsige, aga ärge riigi asjadesse sekkuge.

Diskussiooniosas tõdes Venemaa riikliku soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni AFUN esimees Pjotr Tultajev, et Venemaal on soome-ugri liikumine üsna mõjukas, seetõttu ei ole mõtet võtta pimesi üle Eesti, Soome ja Ungari kogemusi. Tultajev nentis ka, et vene keel on enamat kui vaid keel – see ühendab ja tsementeerib ka Venemaa föderatsiooni.

Rumeenias elavate ungarlaste kodanikuühiskonda tutvustas Zoltan Kantor Ungari rahvuspoliitika instituudist. Ta rääkis, et julgustamaks rahvusvähemuste keelekasutust avalikus sfääris, on seal kauplused ja teenindusasutused, kus saab asju ajada ka ungari keeles, varustatud kodanikualgatuse korras ka vastavate siltidega.

Kuigi kodanikuühiskonna teema peaks soome-ugri rahvaid otseselt kõnetama, ei tekkinud sellel istungil mingit elavat arutelu ja seetõttu valmistas istung paljudele osalejatele teatava pettumuse.

Soome-ugri ja samojeedi keelte sektsioon pühendus kaks- ja mitmekeelsusele, suhtumisele emakeelde, keele väärtustamisele ja staatusele ühiskonnas, keele elustamisvõtetele ning koolitustasemele, metoodikale, alusõpetusele ja kodusele keelekasutusele.

Janne Saarikivi Helsingi ülikoolist kõneles kakskeelsete kogukondade keelekasutusest ja funktsionaalsusest, rõhutades, et kõige tähtsam on omakeelne haridus, st oma keel kui ainete õpetamiskeel, mitte kui eraldi õppeaine.

Komi rahvusühenduse Komi Voityr esindaja Valeri Markov tutvustas oma ettekandes soome-ugri ja samojeedi rahvaste kakskeelsust tuginedes Vene Föderatsiooni rahvaloendustele soome-ugri rahvastiku, keele valdamise ja selle emakeeleks pidamise statistikale. Ka Valeri Markov tõi välja vajaduse keskenduda noortele.

Babes-Bolyai ülikooli ungari kirjandusteaduse osakonna dotsent Enikö Molnár-Bodogri rääkis Transilvaania ungarlaste näitel kakskeelsuse säilitamisest ja toimetulekust diasporaas.
Venemaa teaduste akadeemia keeleuurimise instituudi professor Mark Djachkov tõi ettekandeid kommenteerides välja vajaduse tõsta keelte prestiiži nende õpetamise kaudu. Kohalikud keeled on elujõulised siis, kui kohaliku keele õpe on kohustuslik kõigile selle piirkonna lastele. Keele õppimise motiveerimiseks tuleb luua tingimused, et kohalikud inimesed peaksid vajalikuks osata selle piirkonna keelt.

Udmurdi teadlane Svetlana Jedygarova Helsingi ülikoolist ütles kommentaariks, et ainult statistika põhjal ei ole võimalik põhjapanevaid järeldusi teha, vaid on vaja teha pädevaid uuringuid. “Keda süüdistada, kui keele kõnelejaid on järjest vähem? Väga lihtne on osundada keele kandjatele, kelle võimuses peaks olema keelt edasi anda. Tegelikult on samavõrd olulised vastutajad võimukandjad, kes reguleerivad keelekeskkonda.”

Soome keeleuurija Annika Pasanen rääkis uurali keeltest tänapäeva maailmas. Annika Pasanen tõi UNESCO mõõdikutele tuginedes välja, et kõik uurali keeled on ohustatud keeled.

Karjala TV korrespondent, vepslane Larisa Chirkova rääkis vähemuskeele nüüdisaegsest elustamisvahendist vepsa keele näitel.

Vene teaduste akadeemia Karjala vabariigi uurimiskeskuse keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi keeleteaduse doktor Nina Zaitseva kutsus üles vepsa keelt mitte nimetama hääbuvaks keeleks. Tema sõnul on tehtud väga palju tööd ja ühiseid pingutusi ning vepsa keele väljavaated ei ole sugugi halvad.

Majanduse ja keskkonna töörühmas käsitleti kestva arengu, põlisrahvaste ja ettevõtluse ning etno- ja ökoturismi teemasid.

Sissejuhatava ettekande tegi etnoloogia- ja antropoloogiadoktor Natalia Novikova, kes rääkis tööstusliku arengu ja  põlisrahvaste traditsioonilise elulaadi vahelistest seostest Venemaa põhjapoolsete soomeugrilaste näitel. Paraku polnud nendes näidetes palju rõõmustavat.

Sessioon jätkus õigusteadlase, isuri seltsi Šoikula aktivisti Dimitri Harakka-Zaitsevi ülevaatega Laugasuu (Ust-Luga) piirkonna arengutest. Isurite ja vadjalaste põlistel aladel Soikola poolsaarel asuvat Laugasuu sadamat plaanitakse laiendada, mis on seadnud ohtu viimaste vadja külade säilimise. Kohalikud elanikud on koondunud aktiivselt oma õigusi kaitsma.

Töörühma teises turismi temaatikale keskenduvas osas tutvustas Nadezhda Kalmõkova Kinnermäed, mis on tüüpiline karjala puitarhitektuuriga külaga. Kinnermäel pakutakse külastajatele öömaja, saab maitsta karjala toite ja ka ise koos perenaisega pirukaid valmistada.

Soome-ugri kultuuripealinna 2016 Iszkaszentgyörgy linnapea Attila Gull andis ülevaate esimesel poolaastal toimunud üritustest ja nendest, mida tolles Ungari väikelinnas sellel aastal veel plaanitakse korraldada.

Aivar Ruukel tegi ettekande hõimuturismist.

Temaatilised istungid jätkuvad maailmakongressi kolmandalgi päeval, kui väitlusjuhid teevad istungite tööst ka kokkuvõtte. Kolmanda päeva ja ühtlasi VII kongressi lõpetab Eesti-poolne kultuuriprogramm, mis juhatab sisse nelja aasta pärast Eestis toimuva VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi.

Print Friendly, PDF & Email

Sildid:,