Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Kunstnik tähistas sel nädalal oma 90. sünnipäeva kahe näituse avamisega ja ateljee kolimisega. "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus rääkis ta kõigest lähemalt.
Pärast kaheaastast vaheaega toimus festivali – Līvu svētki Līvõd Pivād –pidulik avamine taas Liivi rahvamaja ees, kuhu oli kogunenud mõnisada külalist.
Täienes ka põlisrahvaste traditsioonilise folkloori esitajate ja kandjate nimekiri. Avaldusi laekus kolmest piirkonnast: Berjozovo, Hantõ-Mansiisk ja Surgut.
Ersade tähtsaim rahvuspüha päädis seekord terava konfliktiga. FSB esindajad tõmbasid maha ersa rahvuslipu ja aktivistidelt korjati ära plakatid.
"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.
Bessermanid on Vene föderatsiooni põlisrahvas, kes elab Põhja-Udmurdimaal. 2010. aasta rahvaloenduse tulemusena pandi kirja 2201 bessermani.
8. juunil tähistati Karjala vabariigi aastapäeva. Pidustused olid varasemast tagasihoidlikumad, kuid rahvarohkem sündmus ootab ees augustis.
Rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 1,4 protsenti.
Suurejooneline tähtpäev saabub 2029. aastal. Ettevalmistuste algusest andis Komi riigijuht teada äsja saja-aastaseks saanud Komimaa koduloolaste seltsi juubelikonverentsil.
Mõtte, hakata tähistama 26. aprillil mari sangari päeva, ütles mari I rahvuskongressil 1917. aastal välja üks kongressi juhte, mari vaimulik ja etnograaf Pavel Glezdenjov.
Aastail 1978–1987 käisid Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak manside juures ekspeditsioonidel. Mehed lindistasid hõimurahva mõtteid ja kogusid nende pärimust. Nii tulebki juttu Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est.
Ungari suursaatkonna nõunik, ajaloodoktor Urmas Bereczki räägib aastail 1848–1849 toimunud ungari revolutsioonist ja selle tähendusest.