Uudised

16.-17. märtsil Nelijärve Puhkekeskuses toimus Eestimaa Rahvuste Ühenduse Noortekoja õppelaager, kus said kokku noored eesti, baškiiri, vene, tatari, ersa, udmurdi, mari, läti, ukraina ja ingeri-soome …

Pidupäeva puhul õnnitles oblasti kuberner Andrei Tšibis kohalikke saame ja märkis, et saamidele osutatakse suurt toetust, nii eraldati 2023. aastal saamide toetuseks 53 miljonit rubla.

Soome valitsus esitas eelmise aasta detsembris parlamendile ettepaneku muuta saami käräjäid puudutavat seadust. Eesmärk on edendada saamide enesemääramisõiguse realiseerimist ning parandada saamide omavalitsuse ja saami kogude töötingimusi, eriti keele ja kultuuri osas. Ettepanekuga viiakse ellu Petteri Orpo valitsusprogrammi ja see on valminud koostöös saami käräjätega.

Soome rahvusringhäälingu Yleisradio (YLE) saade “Maailmanpolitiikan arkipäivä” käsitles 1.07 Norras juuni alguses avaldatud tõe- ja lepituskomisjoni aruannet, mis käsitleb Norra aladel elanud saamide, kveenide ja …

25. mail toimus Murmanski oblasti teadusraamatukogus õhtu, millega tähistati saami sõna päeva. Sedapuhku oli üritus pühendatud saami keeleteadlaste Georgi Kerti (1923-2009) 100. ja Rimma Kurutši (1938-2019) 85. sünniaastapäevale.

Vene saamide kogukond jagunes pärast Ukraina sõja algamist kaheks. Osa saamidest on võtnud osa Vene rünnakut toetavatest propagandaaktsioonidest, kirjutab Justas Stasevskij YLE uudisteportaalis.

Murmanski Arktika ülikooli lingvistika instituudis avati saami keele toetamise keskus. Arktika ülikool on ainuke Venemaa Föderatsiooni õppeasutus, kus saab saami keelt õppida magistriõppes.

Päevast, mil 6. veebruar kuulutati saami rahvuspühaks, möödub täna 30 aastat! 1992. aastal saamide 15. konverentsi otsusega kuulutati see päev saamide rahvuspühaks.

Soome parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas korraldada menetluses oleva vastuolulise saami parlamendi seaduse avaliku arutelu.

Soome president Mauno Koivisto kutsus ingerlased 1990 Soome, et vältida seisukohavõttu Ingerimaa autonoomia suhtes lagunevas Nõukogude Liidus

Jaak Prozes: “Üldiselt on Eesti inimene soome-ugri rahvastest informeeritud halvemini, kui eeldada võiks.” Soome-ugri rahvastele keskendunud ELU kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade soome-ugri kultuuride tänasest olukorrast, tekitada huvi põlisrahvaste ning nende keelte ja kultuuride vastu ja süvendada arusaama oma keelest ja kultuurilisest identiteedist.

Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.