AFUNi kongress tegi kummarduse riigivõimule ja rõhutas soome-ugri rahvaste osa ühtses Venemaa Föderatsiooni kultuurikoodis

Mordva Vabariigi pealinnas Saranskis toimus 17.-18. detsembrini Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni (AFUN) 7. kongress. Kokku kogunes 100 delegaati 43st regioonist. 

Kongress algas Venemaa Föderatsiooni hümniga, millele järgnesid tervitused Venemaa presidendi administratsioonilt, Venemaa rahvussuhete föderaalselt agentuurilt, aga ka mitmete föderatsiooni haldusüksuste juhtidelt. Kohapeal tervitas delegaate Mordva Vabariigi riigipea Artjom Zdunov. Seejärel esinesid formaalsete rahvuskeelsete tervituskõnedega soome-ugri rahvaste esindajad. Vaid üks tervituskõne, vadjalaste oma, äratas tähelepanu, sest tõstatas valusaid teemasid. Vadjalaste puhul oli selleks oblastivõimude kavatsus rajada Luuditsa külla liiklussõlm, mille vastu võitlemiseks palus vadjalaste esindaja kongressi toetust. 

Oma aruandes luges assotsiatsiooni esimees Pjotr Tultajev ette soome-ugri keelte ja kultuuride arengut märkivad tähtsamad sündmused viimase nelja aasta jooksul. Nende seas olid ära toodud Mari El vabariigi noorte meediaprojekti ning ajaloo-, keele- ja kirjandusinstituudi arendamine, Udmurdi Vabariigi rahvusliku ajakirjanduse kirjastus, Karjala runode aastaprogramm, Komi Vabariigi innovatiivsete keeletehnoloogiate keskuse edendamine. Samas tõi ta välja ka valukohad, milleks on tõlkekirjanduse vähene avaldamine, rahvuskeele õpetajate puudulik ettevalmistus, ebastabiilne töö noortega, puudused etnoturismi arengus. Tultajev rõhutas ühtlasi rahvuskeelse ajakirjanduse finantseerimise vajalikkust ja soome-ugri keelte kasutamise edendamist kaasaegsetes infotehnoloogiates.  

Neid ja palju muidki küsimusi arutati temaatilistes paneeldiskussioonides. Näiteks sektsiooni “Infotehnoloogiad polüetnilises ühiskonnas” moderaator, ühe suurima rahvuskeelse ajalehe Udmurt Dunne (Udmurdi maailm) peatoimetaja Jelena Minnigarajeva rääkis sellistest rahvuskeelse ajakirjanduse digitaliseerimise arendustest nagu elektroonilise kirjastusbaasi moodustamine, sotsiaalvõrgustike arendamine ning rahvuskeelne originaalsisuga meedialoome.

“2022. aastast käivitub ÜRO poolt väljakuulutatud rahvusvaheline põlisrahvaste keelte aastakümnend, seepärast pühendame oma teabe-, kirjastamis-, festivali- ja näituseprojektid nagu “Etnograafiatunnid“, elektroonilise rahvakalendri ja veebiarenduse soome-ugri keelte arendamisele,” märkis Venemaa Föderatsiooni soome-ugri kultuurikeskuse juhataja Tatjana Barahova. Ta lisas, et järgmise aasta üks plaanidest on korraldada kirjanikele ja kirjanduse tõlkijatele veebiseminar.

Sektsioonis “Etnoturism, äri ja projektipõhine tegevus” märkis Kiži riikliku muuseum-kaitseala töötaja Anna Anhimova vajadust korraldada projektikirjutamis- ja haridusseminare etnoturismiga tegelevatele kultuuriasutustele. Paneeldiskussioonis “Noorte algatused ja parimad tavad” osalejad hindasid kõrgelt udmurdi aktivistide meediaprojekte ja komi noorteliidu Mi loomingulisi videoid: muusika- ja reisiklippe, samuti kohalikke tooteid tutvustavaid süžeid.

Ümarlaua “Soome-ugri rahvad paljurahvuselise Venemaa ühtses kultuurikoodis” eksperdid pidasid teaduslikke ettekandeid rahvuslikust identiteedist, soome-ugri rahvaste demograafiaprobleemidest, ajaloolisest mälust ja Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni kronoloogiast.

Kongress valis esimeheks taas mokšamordvalase Pjotr Tultajevi,  kes on sellel ametikohal 2009. aastast. Aseesimeesteks said mäemari Mihhail Vasjutin ja udmurt Tatjana Išmatova. Kõik kolm on kõrged riigiametnikud ja enamiku oma elust töötanud riigiteenistuses. Lisaks valiti 51-liikmeline assotsiatsiooni nõukogu.

Kongress lõppes resolutsiooni projekti aruteluga, kokkuvõttega paneeldiskussioonide tulemustest ja mõttega korraldada järgmine kongress nelja aasta pärast Saranskis.   

Kongressi põhjalikuma ülevaate avaldame uue aasta alguses.