Käesoleval aastal tunnustab HTMi hõimurahvaste programm Ilmapuu auhinnaga Vasily Nikolaevit, kes on seisnud maride õiguste eest ja osalenud aktiivselt soome-ugri liikumises.

Teisipäeval, 23. mail kell 19 esineb Lennusadamas Eesti Polaarklubi polaarõhtul etnoloog ja antropoloog (Tartu Ülikooli etnoloogia kaasprofessor) Aimar Ventsel teemal „Arktika põlisrahvad ja dekoloniseerimine”.

Kriis ja traumad seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas ei puuduta ainult Eestis elavaid Venemaa kodakondsusega soome-ugri väikerahvaste esindajad vaid ka eestlasi: toimub vastastikune õppimine. Eestlased ja soomlased väikerahvastena ja soome-ugrilastena on seoses muutunud geopoliitilise olukorraga ja sõjaga sunnitud kohanema väga kiirete ühiskondlike muutustega ning see ei ole alati lihtne. Seda arutati 13.05 Tapal toimunud AEF/Aktiivsete Kodanike Fondi projekti seminaril.

6. mail pärjati Tartus Veski tn. 35 paikneva Ingeri maja pargis ingeri memme Katre tammepuust skulptuur, mis on pühendatud ingerlaste keerulisele saatusele.

Folklorist ja Fenno-Ugria juhatuse esimees Madis Arukask kirjutab 10.05. Eesti Ekspressi Areeni kaaneloos, et oma eepos on viimase ligi paarisaja aasta jooksul olnud väikerahvastel rahvaks …

Tallinn Music Weeki raames toimub 11. mail järjekordne Fenno-Ugria Õhtu. Kontserdil kuuleb eesti-liivi-soome-ungari etnomuusikat ja etnopoppi. Õhtu algab  kell 18.30 (uksed 18) Telliskivi 60- A1 …

Reedel, 5. mail kell 10-13 toimub Soome Instituudis (Harju 1) soome keele õppe inspiratsioonipäev, kus soome keele õpetajad, õppijad ja õpetamisele mõtlejad jagavad kogemusi ja vaevad tänapäeva keeleõppe eripärasid.

Algab järjekordne Hiite Maja SA korraldatud Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.

Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu.

Mari sangari päev - maride tähtsaim rahvuspüha Марий талешке кече on üks huvipakkuvamaid Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste rahvuspühasid - pole ilmselt teist sellist rahvast, kes teeb oma kangelase hukkumise päevast püha.

Eile, 20. aprillil tähistati ka Vene Föderatsiooni Karjala vabariigis karjala ja vepsa kirjakeele päeva. Kolmkümmend aastat tagasi kinnitas Karjala vabariigi valitsus ametlikult karjala ja vepsa …

Avatud on 2023. aasta II taotlusvoor. Taotluste esitamise tähtaeg on 03.05.2023.

Reedel, 14. aprillil selgusid Tartus Eesti üldhariduskoolide parimad soome keele tundjad.

Eestis tegutsevad mordvalased tähistasid ersa keele päeva Eesti Mordva Kultuuriseltsi ja Ersa kultuuriühingu Sjatko eestvõttel 14.04 Tallinna Rahvaülikooli ruumides.

Alates 1993. aastast tähistatakse 16. aprillil ersa keele päeva, mis mõned aastad tagasi muudeti ülevenemaaliseks mordva keelte päevaks.

Komi keele ja kirja päev on nüüd ametlik tähtpäev, vastavalt Komi vabariigi juhi Vladimir Uiba käskkirjale 14. aprillist, ja seda hakatakse tähistama maikuu kolmandal pühapäeval.

Agricola on soome kirjakeele looja - esimese soomekeelse aabitsa ja katekismuse autor ning Uue Testamendi tõlkija.

Komi Vabariigi statistikaamet teatas, et 2021. aasta 1. oktoobri seisuga moodustasid komid 22% elanikkonnast, kes olid märkinud küsitluses ära oma rahvusliku kuuluvuse.

Tjumeni oblasti Uvati rajooni Demjani küla kooliraamatukokku rajatud filmistuudios valmib handi muinasjuttude ja legendide ainetel viis multifilmi.

Isurite püha Kiurun päivä (Lõokese päev) tähistatakse Kingissepa rajoonis Viistinas (Vistinos) 9. aprillil kui perekondlikku tähtpäeva, mille peategelasteks on isurid, kes hoiavad oma rahvuslikke traditsioone.

Käesoleval aastal ootame Ilmapuu auhinnale kandideerima soome-ugri keelte ja kultuuriteemade eestvedajaid Eestis. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 27.04.2023. Kandidaatide esitamine toimub elektrooniliselt. Palume kindlasti eelnevalt tutvuda Ilmapuu …

Pühapäeval 26.03 tähistati mitmes Läti ja Eesti paigas esimest korda liivi pärandi päeva.

Jaak Prozes ja Andres Heinapuu peavad soome-ugri noorteorganisatsiooni MAFUNi akadeemias 28.märtsil loengu soome-ugri rahvuslikest liikumistest 1980 lõpust 2000ndate aastateni, samuti soome-ugri kongressidest 1990ndatel - 2000ndatel.

Tartu Ülikooli kaasprofessor Madis Arukask on suulise pärimuse uurimise kõrval tegelnud ka soome-ugri rahvaste kirjalike eepostega. 22.03 teeb ta Hõimuklubis sissevaate soome-ugri eeposte mitmekesisesse maailma.

Tasapisi on hakatud avaldama 2020. aastal Venemaal toimunud rahvaloenduse detailsemaid tulemusi (COVID-19 tõttu viidi rahvaloendus tegelikult läbi 2021. aastal). Rahvaloenduse järgi elas Komi Vabariigis 738 000 …

Tartu Ülikooli (TÜ) arvutiteaduse instituudi teadlased on ülikooli masintõlkemootorit Neurotõlge täiendanud liivi, komi ja vepsa keele ning 14 väiksema soome-ugri keelega.

Täna, 14. märtsil tähistatakse Eestis emakeelepäeva, mis on rahvuskirjanduse looja ja luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünniaastapäev.

Emakeelepäeva puhul on põhjust veelkord mõtelda sellele, mida emakeel tähendab nii eestlaste kui ka teiste rahvaste jaoks.

Hõimurahvaste programmi nõukogu otsustas 2023 I taotlusvoorus eraldada toetust 13 projektile

Alanud aasta on Lätis kuulutatud liivi pärandi aastaks. Sada aastat tagasi loodi Kuramaa liivi rannas tänaseni suurim liivlaste ühendus – Liivi liit. Kasutusele võeti liivi rohe-valge-sinine lipp, valiti liivlaste rahvuslaulud jm.

Kalevala päev, soome keeles Kalevalan päivä, on Soome riiklik tähtpäev, soome kultuuri päev, mida tähistatakse rahvuseepos Kalevala auks 28. veebruaril.

Eile 21.02 peeti UNESCO emakeele päeva ja rõhutati, et väikeseid keeli kogu maailmas ähvardab hääbumine. Olukord pole kiita ka Venemaa soomeugri rahvaste puhul.

UNESCO juba 24.rahvusvaheline emakeelepäev keskendub seekord teemale "Mitmekeelne haridus nõuab hariduse ümberkujundamist".

ÜRO on välja töötanud e-kursuse, mille kaudu põlisrahvad saavad õppida paremini kaitsma oma õigusi.

Soome-ugri kultuuripealinna tiitel jõuab esmakordselt Soome.

Fenno-Ugria juhatuse otsusega 9. jaanuarist on Fenno-Ugria uus direktor 1.02.2023 alates Barbi Pilvre, kes 2022 märtsist töötas samas asutuses projektijuhi ja detsembrist alates ka kommunikatsioonijuhina.

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kirjutab artiklis "Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus" (Sirp, 10.02.2023) soome-ugri rahvaste staatusest.

Fenno-Ugria tõstab omalt poolt esile heade koostööpartnerite tegevust soome-ugri teemade populariseerimisel ja soome-ugri asja ajamisel.

Kolmapäeval, 8. veebruaril toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis Fenno-Ugria Hõimuklubi “Rahvaloendused 2021”.

Päevast, mil 6. veebruar kuulutati saami rahvuspühaks, möödub täna 30 aastat! 1992. aastal saamide 15. konverentsi otsusega kuulutati see päev saamide rahvuspühaks.

Fenno-Ugria Hõimuklubi toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis kahenädalase vahega. Otseülekandeid üritustest ei tehta, kuid need salvestatakse ja on järelvaadatavad Fenno-Ugria kodulehe kaudu.

24. jaanuaril külastasid Tallinna Ülikooli talvekooli kursuse "Introduction to Estonia and Finno-Ugric Cultures and Nations" osavõtjad Fenno-Ugria Asutuse kontorit, eesmärgiga saada rohkem teada soome-ugri rahvastest ning soome-ugri koostööst Eestis.

Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze esitati riigi teaduspreemiate kandidaatideks

Krasnogorski filmi- ja fotodokumentide arhiivis on säilinud filmihuvilise A. Bogdanovi 1965. aastal üles võetud unikaalne Tallinfilmi film “Jaht kuradile. Ekspeditsioon Labõnkõri” (“Охота за чертом. Экспедиция на Лабынкыр”), mille teksti on koostanud Lennart Meri. Rezhissöör on Eugen Rosental.

Soome parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas korraldada menetluses oleva vastuolulise saami parlamendi seaduse avaliku arutelu.

Eelmisel aastal alanud Vene-Ukraina sõja foonil on huvitav jälgida, kuidas Venemaa Föderatsiooni kuuluvad vabariigid oma autonoomiate aastapäevi tähistavad.

Soome president Mauno Koivisto kutsus ingerlased 1990 Soome, et vältida seisukohavõttu Ingerimaa autonoomia suhtes lagunevas Nõukogude Liidus

Fenno-Ugria tuletab meelde, et HTM hõimurahvaste programmis on avatud järjekordne kultuuri- ja haridusprojektide taotlusvoor. Taotluste esitamise tähtaeg on 16.01.2023. Järgmise taotlusvooru tähtaeg on 3.05. 2023. Täpsem …

Jaak Prozes: “Üldiselt on Eesti inimene soome-ugri rahvastest informeeritud halvemini, kui eeldada võiks.” Soome-ugri rahvastele keskendunud ELU kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade soome-ugri kultuuride tänasest olukorrast, tekitada huvi põlisrahvaste ning nende keelte ja kultuuride vastu ja süvendada arusaama oma keelest ja kultuurilisest identiteedist.

Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.

Mordva vabariigi pealinnas Saranskis tehti 9. detsembril kokkuvõtteid kirjanduslikust konkursist „Uus põlvkond“, mis kuulutati välja Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsiooni poolt kolmes nominatsioonis: "Emakeel minu elus" (suhtumine emakeelde ja emakeele osa enda saatuse kujunemises, vormiks kunstiline kirjeldus); "Minu rahvas" (rahvatraditsioonide kujutamine, väljapaistvate isiksuste osa Venemaa ajaloos ja kultuuris); "Riigi rahvad" – ühtne perekond (rahvaste vahelistest suhetest ja sõprusest).

Ootame kandidaati, kes juhiks organisatsiooni igapäevast tööd põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel ning uue arengukava ellu viimisel

Täna 13.12 kell 11 algab Pariisis UNESCO peakorteris põliskeelte dekaadi pidulik üritus, mis kestab terve päeva ja mida saab otseülekandes vaadata. Kultuuriprogramm algab kell 18.00 …

Fenno-Ugria 2023. aasta hõimukalender annab põgusa ülevaate kaheteistkümne soome-ugri rahva kirjalikust eepostest, millel igalühel on oma  ajastule iseloomulik sünnilugu, süžeestik, tegelaskujud ja  looja.  Kalendri koostaja …

Meie seast on lahkunud väljapaistev keeleteadlane ja Mordva rahvaliikumise juht Mihhail Mosin.

Meie hulgas on lahkunud suur keeleteadlane, liivi keele uurija. Keeleteadlane Tiit-Rein Viitso sündis 4. märtsil Tallinnas, 1961. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli eesti filoloogia erialal. …

Lühike, ent verine Talvesõda toimus Soome ja Nõukogude Liidu vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. Nõukogude Liit alustas Talvesõda rünnakuga ilma sõda välja kuulutamata ja sõda lõppes 105 päeva hiljem Moskva rahulepinguga.

2009. aasta 27. novembril sai karjala keel Soomes vähemuskeele staatuse. Erinevad karjalaste ühendused on hakanud seda tähtpäeva tähistama ja viimastel aastatel tähistatakse seda aina rohkem ka Venemaa Föderatsioonis.

Septembris algas Komimaal iga-aastaste komi rahva konverentside sari, mida korraldab komide esindusorganisatsioon Komi Voitõr. Vaatamata konverentside mõningale formaalsusele käib komi rahva esindusorganisatsioonis aktiivne töö, toimub omamoodi dialoog võimudega ja võimud suhtuvad Komi Voitõri tegevusse tõsiselt. Sellist koostööd kohalike omavalitsuste tasandil pole teistel Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste esindusorganisatsioonidel,

Komi kirjakeele 650. sünnipäeva puhul avati Sõktõvkaris Püha Stefani kiriku vastas puhkeala, mille pingid on kaunistatud vana komi kirjakeele anbur tähemärkidega.

Soome ülemkohus lükkas tagasi süüdistused, mille kohaselt saamid rikuvad Tenojõel lõhet püüdes seadust.

Protestiks Venemaa sõjategevuse vastu peatab selts kultuurifoorumi ja sõpruslinnade kongressi ettevalmistused ning vaatab läbi ja lõpetab ka kõik muud Venemaaga seotud rahvusvahelised projektid.

10. detsember on mari kirjakeele päev. Sel päeval 1775. aastal ilmus esimene mari keele grammatika.

Kaama jõgikonda kuuluva Inva jõe maalilisel kaldal Permi-Komi ringkonnas, Arhangelskoje külas avati 14. novembril heliinstallatsioon "Muusikaline turigum" (Muusikaline kurejalg).