XIV soome-ugri rahvaste teatrifestival jagas auhindu

Äsja Mari vabariigi pealinnas Joškar-Olas lõppenud soome-ugri rahvaste teatrifestival Майатул – Majatuli (ee koldetuli) oli sel aastal nii ühtlaselt kõrge tasemega, et kuni viimase hetkeni ei osatud ennustada peapreemia saajat.

M. Šketani nimelises Mari rahvuslikus draamateatris toimunud lõputseremoonial jagati auhindu üheksas kategoorias ning peapreemia võeti vastu kodulaval. Parima lavastuse grand prix‘ pälvis mari rahvuseepose ainetele valminud “Jugorno” (vn Югорно), mille lavastas Vassili Pektejev.

Parim lavastus – "Jugorno", lavastaja Vassili Pektejev, M. Šketani nimeline Mari rahvuslik draamateater
Parim lavastaja – Kirill Zaborihin, Karjala rahvuslik teater
Parim lavakujundus – Ljubov Melehina, Permikomi rahvuslik draamateater
Parim kaasaegse dramaturgia tõlgendus – Irina Astafjeva, Udmurdi rahvuslik teater
Parim muusikaline kujundus – Julia Koltšenskaja, Permikomi rahvuslik draamateater
Parim meespeaosatäitja – Pavel Mihhailov, Mordva rahvuslik draamateater ja Juri Aleksejev, Mari noorsooteater
Parim meeskõrvalosatäitja – Anton Sarankin, Mordva rahvuslik draamateater
Parim naiskõrvalosatäitja – Alevtina Vlassova, Permikomi rahvuslik draamateater ja Jevgenia Akimova, Mordva rahvuslik draamateater
Parim teatrikollektiiv – Komi rahvuslik muusika- ja draamateater
Eriauhind – Galina Solovjova, Mari noorsooteater

Laureaatide nimekiri originaalis
Õnnitleme võitjaid! 

Seitse päeva kestnud festivalil sai publik vaadata üheksat lavastust. Oma viimaste aastate parimaid teatritükke esitasid Handi-Mansi, Karjala, Komi, Mordva, Mari, Permikomi ja Udmurdi rahvusteatrid.

Etendustele järgnesid arutelud, mille käigus anti nähtule hindeid. Festivali programmi mahtus ka teatrite ühine puudeistutamise aktsioon: Mälestuste aed (vn Сад памяти) pühendati Teises maailmasõjas langenutele, Joškar-Olasse rajati aga festivali allee. Toimus ka teatrite ümarlaud, milles osalesid Venemaa rahvusteatrite assotsiatsiooni esindajad.

Peapreemia pälvinud mari rahvusteatri lavastus “Jugorno” oli ühtlasi ka festivali avaetendus. Permikomi rahvusteater üllatas ehedusega, mängides publikule tantsulist lugu “Zarni Inj. Kuldnaine” (Зарни Инь. Золотая баба). Mordva rahvusteater etendas rahvusvaheliselt tuntus mordva skulptori Stepan Erzja eluloo ainetel valminud näidendit “Erzja. Lennates valguse poole” (Эрьзя. Валдос ливтиця). Handi-Mansi ringkonna rahvusteatri esituses nähti aga muusikali “Muinasjutt šamaanitrummil (vn Сказка на бубне) ning Komi rahvuslik muusika- ja draamateater tõi lavale komöödia “Hõbeniit” (Эзысь шабдi).

Udmurdi rahvusteatri draama “Minu vanaisa rääkis …” (Шуылоз вал песятае …) tõi ka publiku lavale, pannes nad istuma näitlejate vahetusse lähedusse. Tähelepanu äratas ka Karjala moderne lavastus “Eide saapas mängis fokstrott” (vn В сапоге у бабки играл фокстрот), mida mängiti soome keeles ja mis kõneles võltsõnnest. Mari noorsooteater osales festivalil draamaga “Metsmesilase laul” (Ир мӱкшигын мурыжо) ning mäemari teatri etendus kandis pealkirja “Inimesed ja aastad” (vn Люди и годы).

Žürii koosseisu kuulusid professionaalsed teatrikriitikud Moskvast, Peterburist ja Ufaast, kuid valik oli raske.

Festivali juhtmotiiv: pöördumine juurte poole

Moskva teatrikriitiku ja -toimetaja Jelena Glebova sõnul näitas tänavuse festivali kõrgetasemeline programm soome-ugri maailma teatrite laialdast haaret. “Neil on oskused töötada sügavamõtteliselt eeposega ning samas mõista ja tunnetada tänapäevast dramaturgiat – “Югорно” üllatas mind. Eriti aga see, kuidas lavastaja lugu jutustas, kasutades traditsioonilisi võtteid vaheldumisi tänapäevase lavakeele ja fantaasiatega. Meelde jäi ka permikomide plastiline tantsuetendus, mis samuti lähtus eeposest, kuid selle kujundikeel oli hoopis teistsugune, palju sümboolsem. Väljapaistev lavakunst, maksimaalne visualiseerimine, plastika – see on uus tee juurte juurde, mis on praegu nii väga aktuaalne“ märkis žürii liige kohalikule ajalehele antud intervjuus. 

Glebova rõhutas, et ühelgi žüriil pole kohustust kritiseerida, kuid on tahtmine juhtida tähelepanu, kommenteerida ja võib olla ka aidata truppi, et tulevikus tehtud vigu vältida. “Iga festivaliga on esitatud lavastuste tase tõusnud. Teemade ring on laienenud ja tehnilised võtted muutuvad järjest kaasaegsemateks. On selge, et festival liigub õiges suunas,” kinnitas Glebova.

Майатул – Majatuli esimene festival toimus 1990. aastate alguses Udmurdi vabariigi pealinnas Ižkaris (vn Iževskis). 1997. aastast hakati festivali korraldama Mari vabariigi pealinnas Joškar-Olas ja see toimub üle aasta. Festival on toimunud ka Soomes ja Mordvamaal, kuid nüüd on aastaid võõrustajaks olnud Marimaa. Festivali eesmärk on arendada soome-ugri rahvaste teatrikunsti ja edendada teatrite vahelist koostööd. Just seepärast on embleemil ühendatud mari- ja soomekeelsed nimetused, mis eesti keeles tähendavad koldetuld.