Vadim Štepa: koletu enesetapp emakeele nimel
Eesti Päevalehe Venemaa regioonide ekspert, kirjutab Eesti Päevalehes udmurdi õpetlase Albert Razini valusast lahkumisest.
10. septembril toimus Udmurtia pealinnas Iževskis enneolematu sündmus. Kohaliku ülikooli õppejõud, filosoof Albert Razin pani end Udmurtia parlamendi ees põlema. Algul nägi see välja otsekui üksikpikett plakatiga, millel olid read: „Kui homme mu keel hääbub, siis olen valmis täna surema.” Aga siis viiski pikettija oma sõnad ellu… Ta suri samal päeval ulatuslike põletushaavade tõttu, kirjutab Vadim Štepa, Eesti Päevalehe Venemaa regioonide ekspert 19. septembri ajalehes Razini valusast lahkumisest.
Udmurdi õpetlane astus väikekeelte kaitseks meeleheitliku sammu ja süütas end.
Venemaa kritiseerib sageli naaberriike „venekeelse elanikkonna õiguste piiramise” pärast. Ometi tegutsevad nii Eestis, Ukrainas kui ka Gruusias venekeelsed koolid, töötavad venekeelsed teatrid ja muuseumid. Seda kõike hoolimata sellest, et vene keelel pole neis riikides riigikeele staatust.
Venemaal jällegi on tervelt 20 rahval oma vabariigis ametlikult oma keel. Siiski on nende saatus märksa kurvem.
Kokku on Venemaal 22 vabariiki. Üks neis on annekteeritud Krimm. On üsna tähenduslik, et pärast 2014. aastal Krimmi „Venemaa koosseisu lülitamist” kuulutati ametlikeks keelteks ka ukraina ja krimmitatatari keel – ometi ei õpetata neid koolides ega kasutata tegelikult ametiasutustes. Veel on huvitav Karjala näide, kus karjala keelel riigikeele staatus puudub, kuna teda kirjutatakse ladina tähestikus, aga Venemaa seadused nõuavad kõikidele riigikeeltele kirillitsat.
