Udmurdi teadlase Albert Razini märtrisurmast möödub aasta
Täna, täpselt aasta tagasi, 10. septembril 2019 astus udmurdi teadlane Albert Razin Udmurdi parlamendihoone ees oma keele kaitseks väga kurval moel välja: ta süütas end põlema. Hoolimata arstide jõupingutustest suri Razin samal päeval põletushaavadesse. Kohalik ajakirjandus vaikis teema maha. Udmurdi rahva liidri meeleheitliku teo põhjuseks loetakse Venemaa rahvus- ning keeleküsimusi ning udmurdi keele keerulist olukorda Vene Föderatsioonis. Juhtunule tegi tagasivaate Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes.
10. septembril 2019 kell 8. 30 tuli Razin Udmurdi Vabariigi parlamendi ette piketile, kus ta hoidis venekeelseid plakateid, millest ühel oli avaari poeedi Rassul Hamzatovi luulerida “Kui homme minu keel kaob, olen valmis surema täna” ja teisel küsimus: “Kas mul on isamaa?”. Kell 9. 45 valas ta end üle bensiiniga ja süütas põlema.
Enne piketti oli ta saatnud rahvasaadikutele 8-leheküljelise pöördumise, milles kritiseeris nende tegevust ja palus arutada Udmurdi parlamendis rahvusküsimust, sest Udmurdi Vabariigis pole udmurdi ja vene keele võrdsust, udmurdikeelsed tele- ja raadiosaated on lühikesed ja neid transleeritakse ebamugaval ajal, udmurdi keel ei ole nõutud riigiasutustes ega õppeasutustes, lasteaedades on isegi antud käsk rääkida vene keeles. Razini kirjas seis ka, et Udmurdimaal ei ole ka rahvuspoliitikat, mis oleks suunatud udmurdikeelse kaadripoliitika arendamiseks.
Siiski ei maksa Albert Razini pöördumises otsida midagi Vene riigi vastast. Ta uskus, et leiab sellelt riigilt kaitset. Tundub, nagu oleks ta olnud hämmingus toimuva suhtes, eelkõige sellise mõistmatu ja tumma ükskõiksuse suhtes tema udmurdi keelde ja rahvasse, kes on hävimisohus. Ta leidis, et Venemaa, see on tema Isamaa, sest oma viimasel tunnil oli tal käes teinegi plakat „Kas mul on Isamaa?“. See Isamaa aga teda ei kaitsenud, ehkki tema oli ju ka venemaalane. „Kas etnos on vähem väärtuslik, kui taimed või loomad? Venemaa ei tohi olla nagu katel, kus nivelleeruvad rahvad. Palju rahvad on juba kadunud. Katastroofiliselt venestuvad teised rahvad ja see ei too head – riik laguneb, rahvas marginaliseerub“, kirjutas Razin oma pöördumises murelikult.
Reaktsioonid Albert Razini süütamisele olid erinevad. Oli neid, kes pidasid Razinit kangelaseks, enamik inimrdi aga leidsid, et udmurdi keele olukord on täiesti normaalne ja Razini teguviis on täiesti mõistetamatu. Vene Föderatsiooni üks juhtivaid etnolooge Valeri Tiškov koguni leidis, et keele kadumine pole sugugi nii suur probleem. Samuti kõlas nii internetiavarustest kui ka ajakirjandusest seisukoht, et Razin oli kindlasti haige või siis hull.
Siiski tuli kaastundeavaldusi palju ja kaastunnet avaldasid ka kõrged riigitegelased, kelle kaastunderetoorika juurde käisid aga mõtisklused, et kindlasti aidati enesetapule kaasa, teda mõjutasid seda tegema natsionalistid. Matuseteenistus peeti kaks päeva hiljem Udmurdi rahvusteatris, kuhu kogunes sadu inimesi. Matust kajastas ka Udmurdi TV, kus nimetati Razini surma põhjuseks traagilist juhust.
Praeguseks on Razini enesesüütamisest möödas terve aasta. Kui esimestel päevadel ilmus sellest Vene Föderatsiooni infoportaalides ja ajalehtedes arvukalt artikleid, siis juba nädal hiljem valitses täielik vaikus. Loogiliselt oleks selline kohutav sündmus pidanud põhjustama ühiskonnas arutelusid ja dispuute, kuid täna peame me konstateerima, et teema siiski ei leidnud Venemaa ajalehtedes ja internetiportaalides erilist kõneainet. Kui leidis, siis enamasti avaldati kahetsust, et teadlane – Udmurdi Ülikooli Inimese Instituudi pikaaegne juht, väärikas udmurdi rahva liider sellise ekstreemse ja kohatu sammu astus. Soome-ugri rahvaste enda portaalid, samuti ajalehed aga vaikisid. Kohalikule ajakirjandusele oli antud käsk, enesesüütamist mitte käsitleda. Selline olevat seadus.
Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalasja paragrahvi alusel, mis puudutab enesetapule kaasa aitamist. Peale mitut kuud kestnud uurimist teavitati 20. jaanuaril 2020. aastal, et kriminaalasi on lõpetatud, sest nad ei tuvastanud süüdlast. Tõepoolest, kuidas sa mõistad süüdi Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini, kelle juhtimisel on riik vastu võtnud seadused, mis on viinud põlisrahvaste keeled katastroofilisse olukorda. Olukorda, mis tegelikult põhjustas Razini enesesüütamise.
Mis sai edasi? Aeg-ajalt hakkasid Albert Razini enesesüütamise paika ilmuma lilled, mõnikord ka fotod. Kohalikule võimule aga see ei meeldi ja need koristatakse kiiresti. Tatarstanis on toimunud pikette, mille plakatitel on tatari rahvuseaktivistid nimetanud Razinit ka tatari rahva kangelaseks. Suvel alustas üks udmurtide loodususu preestreid raha korjamist, et püstitada Albert Razinile mälestussammas.
Vastavalt udmurtide traditsioonile kogunetakse nädal aega enne kadunukese surma-aastapäeva ja mälestatakse teda. Nii kogunesid Albert Razini sugulased ja lähimad kaasvõitlejad 5. septembri hommikul Ižkaris Udmurdi parlamendi ette, kohta, kus Razin ennast süütas. Lõuna ajal kogunes aga Razini koduküla rahvas, enam kui 200 inimest, jõeäärsele luhale, kus söödi mälestuslõunat ja peeti kõnesid. Kõnedest jäi kõlama kaks mõtet: esiteks, et Razini tegu pani paljusid udmurte mõtlema teisiti oma emakeelest ja teiseks, et udmurdid enam ei karda enda eest seista.
Albert Razin elas 79. aastaseks ja kadunukese soovi kohaselt on tema tuhk puistatud Alnaši rajoonis asuva koduküla Kuzõmgurti (Kuzejevo) kohal kõrguvale künkale.
Lugege lähemalt:
- Udmurdi teadlane ja rahvusaktivist süütas end põlema ja suri. (10.09.2019)
- Udmurdimaa jättis Albert Raziniga hüvasti (12.02.2019)
