Jäta menüü vahele
19.01.2018

Tõnu Seilenthal pälvis Ungari riigi kõrge tunnustuse

Ungari suursaadik Vince Szalay-Bobrovniczky ja Tõnu Seilenthal. Foto: Kai Tiislär

Fenno-Ugria juhatuse liige Tõnu Seilenthal pälvis Ungari riigipea János Áderi otsusel mitmekümneaastase hungaroloogiaalase teadus- ja õppejõutöö eest Eestis Ungari Teeneteordeni Rüütliristi (2017).   

Autasu andis üle Ungari suursaadik Vince Szalay-Bobrovniczky 16. jaanuaril Ungari Instituudis toimunud koosviibimisel, kuhu olid kogunenud õnnitlema ka Tõnu Seilenthali kolleegid, õpilased, koostööpartnerid. Suursaadik avaldas tänu Ungari riigi nimel ja tundis uhkust Ungari-Eesti suhete arendamisel saavutatu üle.

Tõnu Seilenthal (vasakul) ja teda õnnitlema tulnud sõbrad. Foto: Kai Tiislär

Piduliku sündmuse puhul eksponeeritakse Ungari Instituudi galeriis ka Tõnu Seilenthali näitust „Mune veelinnu pesast“ ekspeditsioonidel soome-ugri rahvaste juurde üles võetud fotodest. Tutvuda saab hantide, neenetsite, komide, maride, vadjalaste, karjalaste ja eestlaste eluoluga 1960ndate aastate lõpus ja 1970ndate alguses. Näitusega on võimalik tutvuda kuni 6. veebruarini.

Eluloolist Tõnu Seilenthalist (suursaadiku austusavalduses teenetemärgi üleandmisel)

Tõnu Seilenthal on sündinud 1947. aastal. Ta on lõpetanud 1632. aastal asutatud Tartu ülikooli, mille töötaja on ta katkematult olnud alatest 1968. aastast. 1977. aastal omistati talle Budapestis kandidaadi kraad, 1980. aastast alates on ta olnud Tartu ülikooli dotsent. Aastaid on ta õpetanud ka erinevates Soome ülikoolides. 1989.–1992. aastani töötas ta Eesti Teaduste Akadeemia keele ja kirjanduse instituudi juhatajana, mille asutamisele oli ta nõu ja jõuga isiklikult kaasa aidanud. Tema nimega seostub ka see, et Tartu ülikoolis on võimalik omandada ungari keele ja kultuuri alal nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktorikraadi.

Tõnu Seilenthal on Eestis tehtava hungaroloogia-alase teadustöö ja ülikooliõpingute vallas silmatorkava tähtsusega koolkonda rajav isik. 1990. aastal meie seast lahkunud meistri, Paula Palmeose kõrval tuleb tänada Tõnu Seilenthali selle eest, et nõukogude ajal jäid Eestis ülikooli tasemel alles ungari filoloogia alased õpingud. Ilma tema panuseta poleks pärast Eesti iseseisvuse taastamist osutunud võimalikuks taasalustada Tartu ülikooli ungari emakeelega lektorite saatmist.

Tema teadustöö tähistab Eesti hungaroloogia seisukohast uue verstapostini jõudmist. Tema kui toimetaja nimega on seotud ka mitmed Tartu ülikooli hungaroloogia-alases sarjas ilmunud väljaanded. Legendaarsed on tema leksikograafia-alased teadmised, mida iseloomustavad usinus, töövõime ja tagasihoidlikkus. Teda peavad oma meistriks, eeskujuks mitu põlvkonda üliõpilasi. Tõnu Seilenthal on juhendanud hulgaliselt teadustöid. Paljud tema õpilased on praeguseks tunnustatud teadlased, uurijad.

2006.–2017. aasta lõpuni oli ta Tartu ülikooli soome-ugri osakonna juhataja, mille kõrvalt jõudis ta kuuluda ka mitme Eesti teadusühingu juhatusse. Hea näide tema laiapõhjalise tegevuse kohta on töö etnograafia-alase toimetajana Lennart Meri (hilisem Eesti vabariigi president, 1992–2001) 1970. aastal valminud legendaarse filmi „Veelinnurahvas” valmimise juures.

Tõnu Seilenthal on peale Eesti ka rahvusvaheliselt üks keskseid isikuid hungaroloogia vallas. Ta on mitme rahvusvahelise teadusühingu liige. 1977. aastast kuulub ta Nemzetközi Magyarságtudományi Társaság (rahvusvaheline ungari-alaste uuringute ühing) liikmete hulka, 2001. aastast on ta selle volikogu liige, 2016. aastast ühingu üks aseesimeestest. 1993. aastal tunnustati teda Pro Cultura Hungarica auhinnaga.