Täna on rahvusvaheline emakeele päev

Rahvusvahelisest emakeelepäeva tähistatakse 21. veebruaril UNESCO algatusel alates 2000. aastast. Päeva eesmärk on edendada lingvistilist mitmekesisust, samuti mitmekeelset haridust ning tõsta inimeste teadlikkust keele- ja kultuuritraditsioonidest.

Erilisemat tähelepanu pööratakse rahvusvahelisel emakeelepäeval väikestele ja kaduvatele keeltele. UNESCO hinnangul on Venemaal ohustatud 136 keelt, nende hulgas enamik soome-ugri keeli.

Viimastel aastatel on hakatud selle tähtpäeva tähistamisele tähelepanu pöörama ka Venemaal. Tavaks on saanud erinevate etteütluste korraldamine, mis võtab üha laialdasemaid mastaape. Algselt ühel päeval toimunud üritused vältavad praegu nädalaid ja juurde on tulnud erinevad valdkonnad.  Näiteks permikomid tähistasid tänavu rahvusvahelist emakeele päeva etteütlustega piirkondlikes koolides, aga tähtpäeva tähistati ka permikomi diasporaas –  Peterburis ja Moskvas. Samas on aga huvitav, et tähistati ka ammu likvideeritud Permi-Komi autonoomse ringkonna 95. sünnipäeva.  Udmurdimaal toimusid lisaks etteütlusele, mis viidi läbi koolimajades ja kultuurimajades üle vabariigi, mitmete udmurdi keeles väljaantud raamatute esitlused. Näiteks esitleti kaasaegset udmurdi luule- ja proosaantoloogiat. Karjalas toimusid ja ka toimuvad lisaks etteütlustele karjalaste ja vepslaste kooride, folklooriansamblite esinemised. Marimaal aga korraldati rahvusvaheline konverents, mille käigus räägiti rahvuskeelte olukorrast ka teistes riikidest, sest ohustatud on tuhanded keeled kogu maailmas.

Teisalt on Venemaal teisenenud sündmuste algne idee. Nii räägitakse sel päeval ka korraga inglise, vene, saksa ja teistestki suurtest keeltest. Tundub, et viimastel aastatel üha enam. See aga võtab tähelepanu ohustatud keelte problemaatikalt – Venemaal nende keelte olukorrast sel päeval midagi ei räägita.

Ometigi sai rahvusvahelise emakeele tähtpäeva tähistamine alguse Bangladeshist, kus 21. veebruaril 1952. aastal hukkusid Dhakas mitmed tudengitest meeleavaldajad, kes nõudsid bengali keele kuulutamist üheks Pakistani riigikeeleks ja kus seda päeva hakati hiljem tähistama keeleliikumise päevana. Nagu näha ei mingeid toredaid kontserte, ega etteütlusi. Algne rahvusvahelise emakeelepäeva idee räägib hoopis nõudmistest ja õigusest riigikeele staatusele. Staatusele, millest praegu näiteks unistavad karjalased.

Lugege lähemalt ka UNESCO lehel siin.

 

Print Friendly, PDF & Email