Suri helilooja Veljo Tormis (1930−2017)
Heliloojate liidu teatel suri 21. jaanuari õhtul 86aastasena legendaarne helilooja Veljo Tormis.
Veljo Tormise loomingus oli eriline koht eesti ja hõimurahvaste ürgsel regilaulul, folklooril ning poeesial. Tema looming on inspireerinud ja rikastanud paljude põlvkondade muusikuid, lavastajaid ja filmitegijaid, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Veljo Tormis oli eelkõige koorimuusika helilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Tormis tõi Eesti koorimuusikasse modernse helikeele, kohandades sellesse 20. sajandi teise poole ajakohase helikeele. Veljo Tormis on öelnud, et tema ei kasuta rahvalaulu, vaid rahvalaul kasutab teda.
Tormise populaarseim kooriteos on soome rahvuseepose „Kalevala” ainetel loodud loits „Raua needmine”, kantaat-ballett “Eesti ballaadid” ja selle uuslavastus, aga ka tsüklid “Eesti kalendrilaulud” ja kooritsükkel “Unustatud rahvad”. Tormis on kirjutanud ka filmimuusikat, millest enim tuntakse ehk muusikat Arvo Kruusemendi filmidele “Kevade” ja “Suvi”. Oma elutöö võttis Tormis kokku 1999. aastal koostatud kollaaž-kantaadis “Sünnisõnad”.
Tormise panus regilaulu kogumisse on hindamatu. Oma järjekindla tegevusega on ta nakatanud ka paljusid teisi rahvalauluarmastusega. Jaak Johanson meenutab, kuidas väikesed Johansonid olid ninapidi juures, kui Tormis nende vanaema juures, magnetofon kaenlas, laule lindistamas käis: „Siis tundus, et see regilaul peab ikka tähtis asi olema.“
Algusest peale on Tormis suhtunud ülima tähelepanuga muusika aluseks olevasse luulesõnasse ja sõnumisse. Tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või rituaalne – eredaid karaktereid ja otsekõnet pakkuv ning dramaatilist atmosfääri loov. Lisaks sellele, et ta kooriteosed kõvalad maagiliselt, kannavad need ohustatud rahvaste, looduse ja kultuuriväärtuste kaitsmise sõnumit.
Veljo Tormise südameasjaks oli edastada soomeugrilase sõnumit ja nii, et see räägiks edukalt kogu maailmaga. Seetõttu on Veljo Tormis olnud seotud nii mõnegi Fenno-Ugria tegemisega, muu hulgas oli Tormis 8. veebruaril 2001. aastal külas hõimuklubis “Soome-ugri maastikud muusikas”, mis oli ühtlasi Fenno-Ugria hõimuklubide sarja kõige esimene klubiõhtu. Üks erakordne ühine ettevõtmine oli aga 2013. aasta hõimupäevade ajal, kui koostöös Collegium Musicalega kanti esimest korda tervikuna ette Veljo Tormise kuueosaline kooritsükkel „Unustatud rahvad“. Tormis kirjutas tsükli, mille aluseks on kuue läänemeresoome rahva runolaulud, oma paljude teiste oopuste kõrval ligi paarikümne aasta vältel aastatel 1970–1989. Selle läänemeresoome ohustatud väikerahvaste folkloorist inspireeritud teose alatsüklid ehk sarjad on: „Liivlaste pärandus“ (1970), „Vadja pulmalaulud“ (1971), „Isuri eepos“ (1975/1979), „Ingerimaa õhtud“ (1979), „Vepsa rajad“ (1983) ja „Karjala saatus“ (1986–1989). Loe Viia-Kadi Raudalaineni arvustust Veljo tormise suurtsüklist
Kuula Veljo Tormise “Ingermaa õhtuid” kuueosalisest kooritsüklist “Unustatud Rahvad”
2009. aastal tunnustati Tormist, kes on oma muusika kaudu uue hingamise andunud eesti ja eesti sugulasrahvaste pärimusele Eesti Muusikanõukogu Heliloomingu preemiaga, 2010. aastal Riigivapi I klassi teenetemärgiga, 2015. aastal pälvis helilooja PÖFF-i elutööpreemia, 2016. aastal välisministeeriumi kultuuripreemia.
Veljo Tormis sündis 7. augustil 1930. aastal. Ta alustas muusikaõpinguid 1942. aastal, õpetaja August Topmani käe all orelimängu. 1947. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli ning jätkas õpinguid koorijuhtimise erialal. Põhjalikum ülevaade Veljo Tormise eluloost Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel
Koorijuht Hirvo Surva sõnab Õhtulehe vahendusel, et armastatud helilooja Veljo Tormise lahkumisega on lõppenud üks ajajärk. “On lahkunud üks suur mees, sümbol eesti muusikas. Mees, kes talletas armastuse oma maa, keele ja rahva vastu helidesse, mis ei kustu. On lõppenud üks ajajärk. Me oleme õnnelikud, et saame öelda: me elasime samal ajal selle mehega.”
Eesti Heliloojate liidu korraldusjuhi Mari-Liis Rebase sõnul oli Veljo Tormis pikalt olnud haiglaravil. Veljo Tormise testamendis seisab klausel, et ta soovib ärasaatmist kitsas pereringis, mistõttu suuremat avalikku ärasaatmist ei toimu.
Kaastunne kõigile Veljo Tormise lähedastele ja sõpradele!
Veljo Tormise elu ja loomingu kohta on ilmunud kaks eestikeelset raamatut: Urve Lippusega koostöös valminud “Lauldud sõna” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000) ja Priit Kuuse koostatud “Veljo Tormis. Jonni pärast heliloojaks” (Prisma Prindi Kirjastus, 2000). Inglise keeles on ilmunud Mimi S. Daitzi raamat “Ancient Song Recovered: The Life and Music of Veljo Tormis” (Pendragon, 2004).
Audio- ja videomaterjali Veljo Tormise ja tema loomingu kohta leiab ERRi arhiivist.
Allikad:
Suri armastatud helilooja Veljo Tormis (Postimees 22.01.2017)
Suri helilooja Veljo Tormis (ERR, 22.01.2017)
“Veljo mineku aegu oli ilus ilm – päike paistis!” (Õhtuleht, 23.01.2017)
“Soome-ugri sõlmed 2013” (lk 171−177)
