Folkloorikontserdid udmurdi rahvalauliku Džakõ apaj mälestuseks
Korraldajad: Maria Korepanova, Fenno-Ugria, Eesti Kirjandusmuuseum, Setu Kultuuri Fond, Udmurdi selts Jumšan Gur
Folkloorikontserdid udmurdi rahvalauliku Džakõ apaj mälestuseks toimuvad:
Helge ja südamlik õhtu armastatud udmurdi rahvalauliku ja paljude folkloristide teejuhi Olga Solovjova (1932–2018) ehk Džakõ apaj (tädi Pasknäär) mälestuseks.
Kontsertõhtu programmis on lauliku elu ja tööd tutvustav fotonäitus, dokumentaalfilm “Hoidja” (Хранительница, 2017) ja CD-plaadi “Džakõ apaj” esitluskontsert. Lavale astub teiste hulgas ЕМТА vaba improvisatsiooni õppetooli professor Anne-Liis Poll, kes tundis Džakõ apajd isiklikult. Kontserdil kõlavad ka Džakõ apaj loodud marikeelsed laulud.
Käesoleva aasta oktoobris saanuks udmurdi rahvalaulik ja udmurdi kultuuri kandja Olga Nikolajevna Solovjova (1932–2018) 90-aastaseks. Ta sündis Karamas-Pelga (udmurdi keeles Uddjadi) külas Kijasovo rajoonis Udmurdimaal ning oma rahva hulgas hüüti teda hellitavalt Pasknääri-tädiks ehk Džakõ apaj.
Sellele väiksele varesetüüpi linnule viitaval nimel on samuti traditsiooniline taust. Nimelt hakatud iidse udmurdi pärimuse järgi inimesi linnu, looma või taime nimega kutsuma pärast seda, kui tema peres suri järjest mitu sülelast või olid väiksed lapsed muidu põdura tervisega. Olga Nikolajevna peres just nii juhtus ja seetõttu hakkasid vanemad teda pasknääriks – Džakõ – kutsuma1.
Noorelt orvuks jäänud Olga kasvatas sõja-aastate raskustest hoolimata üles oma väikevenna. Hiljem abiellus ta samast külast pärit leskmehega ning kasvatas üles ka tema kuus last, armastades neid kõiki kui enda omi.
Džakõ apaj roll udmurdi kultuuris on unikaalne – tema kui värvika isiksuse juurde korraldasid ekspeditsioone nii Venemaa kui ka välismaa teadlased, teda külastasid sageli nii tudengid kui ka rahvamuusikud. Kohalike hulgaski oli tal oluline roll, sest temalt küsiti sageli nõu. Tema oli see, kes teadis, kuidas esitada iidseid rahvalaule ja viia läbi rituaale. Džakõ apaj innustas ka oma pärandit väärtustavaid noori udmurte ja õpetas neile palju.
1 Материал из статьи Н. Анисимова и И. Пчеловодовой «Исполнитель и традиция: феномен личности в сохранении и передаче культурного наследия удмуртов». 2020 г.