Soome-ugri keelte töötoad ja kontserdid pärimuspeol Baltica 2019

Selle nädala lõpus algab Eestis Baltikumi suurim ühine pärimuspidu Baltica. Täisprogramm kuuel laval kestab 31. maist 2. juunini Tallinnas Tornide väljakul, kus avatakse ka Pärimusküla. Festivali ajal on huvilistel võimalik õppida seal mitmeid soome-ugri keeli, saada osa kaunist hõimurahvaste muusikast ning tutvuda ka nende rahvarõivastega.

REEDE 31.06.2019

Baltica avakontsert algab reedel, 31. mai õhtul kell 16.00 Tallinna Raekoja platsil, kus esineb ka ingeri-soome folkloorirühm Röntyskä.

LAUPÄEV 1.06.2019

Tornide väljaku pealava:

16:00 ingeri-soome folkloorirühm Röntyskä.

Põhja-Eesti piirkonna lava:

11.30 ingeri-soome folkloorirühm Röntyskä

13:30 Udmurdi ansambel Ošmes.

Eestis elavate vähemusrahvuste ala:

11.00-12.30 ingeri-soome folkloorirühm Röntyskä

12.30-14.00 Udmurdi ansambel Ošmes

14.00-15.00 Mari Kumõl

PÜHAPÄEV 2.06.2019

Põhja-Eesti piirkonna lava:

11.30 Pärnu Ingeri-Soome Folkloorirühm Kullero ja Lasterühm Orvokki

Tornide väljaku pealava:

14:00-16:00 Rahvariiete tuulutamine, kus on võimalik näha ka soome-ugri rahvarõivaid. Sündmust korraldab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Loe selle kohta lähemalt siit.

Keelte lava:

Pühapäeval, 2. juunil toimuvad Tornide väljakul soome-ugri keelte õpitoad:

11.00-11.30 – ersa keele õpituba (Nikolai Bajuškin)
11.30-12.00 – vadja keele õpituba (Heinike Heinsoo)
12.00-12.30 – udmurdi keele õpituba (Elena Kirt)
12.30-13.00 – mari keele õpituba (Lyudmila Yamurzina)
13.00-13.30 – liivi keele õpituba (Milda Ona Dailidenaite)
13.30-14.00 – komi keele õpituba (Natalia Ganova)

Kõik töötoad on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale!

Tornide väljaku pärimuskülla tullakse kokku Sõrvest ja Saaremaalt, Setomaalt ja Tartumaalt, Järvamaalt ja Läänemaalt, Võrumaalt, Pärnumaalt ja Tallinnastki. Pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, kus saab kaasa tantsida ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli ning kuulata jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused. Baltica tunnus on autentne sisu ning pärimuse eri vormide nagu laul, tants, pillimäng või kombed sidumine. Mõistagi on kaasatud folkloorirühmad ja üksikesitajad üle Eesti.

Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuurialane ühine Baltica sai alguse 1987. aastal. Sestsaadik peetakse pärimuspidu külakorda kõigis Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.

Baltica festivalid toimuvad tihedas koostöös CIOFF®i ehk Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukoguga, mis toob festivalile alati palju välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt. Eestis on Baltica korraldaja Eesti Folkloorinõukogu – folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimub Eestis 29. maist 2. juunini rahvusvahelisel põliskeelte aastal koostöös Tallinna vanalinna päevadega.

Vaata Baltica kava siit.

Rohkem infot pärimuspeo Baltica kohta kodulehel  ja Facebookis.