Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus 

Valmis on saanud Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi toimetiste esimene number, mis on ilmunud koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga ning kannab pealkirja “Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus”. Tegu on uue eelretsenseeritava toimetiste sarja „Ingerimaa mälupaigad“ esimese väljaandega.

Teisipäeval, 6. detsembril kell 16 rahvusraamatukogu väikeses majas (Narva mnt. 11) toimuval raamatuesitlusel saab kuulda väljaandega seotud inimeste sõnavõtte ning ingeri lüroeepilistel rahvalauludel põhinevaid töötlusi Arvo Survo esituses. Osalemiseks on vajalik registreerumine.

Kohapeal saab raamatut osta hinnaga 10 eurot.

Kogumiku juhatab sisse Jüri Viikbergi artikkel vadja ja eesti keele seostest. Enn Ernits analüüsib üksikasjalikult loodusnimesid Tartu rahulepingu järel Eestiga liidetud Ingerimaa alal. Kaks artiklit on pühendatud ingeri kultuuriloo säravatele esindajatele: Madis Arukask vaatleb Ingerimaa kirikuõpetaja Arvo Survo eepilisi teoseid ning Miina Pärn viib meid Veljo Tormise Ingerimaale pühendatud kooritsüklite radadele. Elo Jakobson annab ülevaate Eesti Rahvusraamatukogus säilitatavatest Ingeri-teemalistest trükistest.  

Mitu artiklit käsitlevad Ingerimaa põliselanike ajalugu. Piret Lotman kirjutab 17. sajandil Ingerimaaga liidetud Narva elanike saatusest Põhjasõja ajal. Igor Kopõtini uurimuse fookuses on ingeri sõdurite panus Eesti Vabadussõjas. Taisto-Kalevi Raudalaineni artikkel keskendub kahe maailmasõja vahel Eesti alal elanud ingerlaste identiteediprobleemile. Reijo Rautajoki kirjutab ingeri pagulaste saatusest Soomes Teise maailmasõja lõpul. Kaasaega jõuab välja Ergo-Hart Västrik, kes heidab valgust Venemaa territooriumil elavate Ingerimaa põliselanike tänapäevale.

Korraldajad: Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts ja Eesti Rahvusraamatukogu