Soome-ugri naine

Korraldaja: Eesti Rahva Muuseum 
Toetajad: Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Rahva Muuseum, NART, Tallinna Rahvaülikool
Asukoht: ERMi Rahvakultuurikeskuses
Avatud: 31. augustini k.a., K–P kell 10–18.

Karolin Kruuse dokumentaalne fotonäitus “Naine” kujutab Eestis elavaid soome-ugri naisi oma rahvarõivastes. 

Dokumentaal-fotoseerias jäädvustatud naised hoiavad uhkusega oma rahva kombeid ja traditsioone ning annavad neid edasi järgnevatele põlvedele. Esindatud on eestlased, ersad, ingerisoomlased, liivlased, marid, moksad, setod ja udmurdid. Kunstnik on osalejatele esitanud küsimuse, mida tähendab nende jaoks naiseks olemine? Eriilmelised vastused kõlavad näitusesaalides, samuti saab neid lugeda näituse “punasest raamatust”.

“Sellest endamisi mõtiskledes viivad mõtted mind kohe mu enda ema juurde. Kui ma olen kodus või mõtlen oma emast – väga hea, et ta on ka praegu minuga –, mäletan lapsepõlvest hästi seda tunnet, kui laupäeviti meelitas mind koolist jooksuga koju tulema äsja ahjust välja võetud pirukate lõhn, mis vallutas terve maja ja tekitas hubase tunde. Tundsin end väga turvaliselt kodus, tugeva naise selja taga, kes on samas ka õrn ja hellitav, kellega mul on väga hea olla. Mul oleks väga hea meel, kui ka minu lastel oleks minu kõrval olles samasugune tunne. Olla alati õrn, pehme, hoolitsev ja rõõmsameelne naine, see aitab mind tunda end tõelise naisena.”

– Anna (mokša)

Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Kuigi me keeled on sarnased, ei pruugita teineteist vastastikku mõista. Keelte sarnane ülesehitus on aga kaasa toonud selle, et mõtleme sarnaselt ja rahvuskultuurides esineb ühisjooni. Näiteks näeb soomeugrilane ümbritsevat elus ja eluta loodust kui partnerit. Soome-ugri rahvaste seas on pärimuse hoidjaks enamasti olnud naine. Meie kiiresti muutuvas maailmas on täiesti tavalised soome-ugri naised muutunud haruldaseks ja väärivad kohta “punases raamatus”.

Karolin Kruuse on dokumentaalfotograaf. Fotograafia eriala lõpetas ta Tallinna Polütehnikumis 2017. aasta kevadel. Varem on ta õppinud pärimusmeditsiini ja kirjutanud pärismusteemalisi artikleid. Ta on olnud vabatahtlik Keenias, töötanud asüülitaotlejatega Eestis ja põgenikelaagris Palestiinas.

2017. aasta suvel võis okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu näha Kruuse esimest näitust „Purustatud uksed”, mis andis sissevaate Palestiinas Balata pagulaslaagris elavate neljanda generatsiooni põgenike hingeellu. Tema teine näitus “Üle piiri” (“Inside the Borders”) oli rahvusvaheline grupinäitus, mida eksponeeriti Hispaanias Terassa linnas Case de la Musica näitusesaalis 2018. aasta kevadel. Eestis sai fotoprojekt uue formaadi ja samal aastal leidis see koha galeriis Positiiv. Need näitused käsitlesid põgenemist laiemas kontekstis. Näitus “Naine” on Kruuse esimene fotoprojekt.