Kiviaja graafika

Näitusel on väljas Karjala, Koola poolsaare ja Altafjordi kaljujooniste frotaažtõmmised Loit Jõekalda kogust.
Avatud Jakob Hurda saali ees.
Sissepääs prii.

Näitus koosneb frotaažtõmmistest ja fotodest, mis jäädvustavad hetki esiajaloolisest kunstipärandist. Tõmmised on tehtud kaljujooniste leiukohtades, kus on säilinud kaljuraiendeid, näiteks Äänisjärve (Onega) ja Valgemere Karjalas, Umba ja Ponoi jõel Koola poolsaarel ja Altafjordi kaljudel Põhja-Norras.

Esiajalooliste kaljujooniste galeriisid on leitud kõigilt asustatud mandritelt. Kiviaja visuaalsed sõnumid jõuavad meieni katkendlikult. Saame teha oletusi selle põhjal, mis on säilinud.

Korduvad sümbolid võivad tähendada sakraalseid rituaale ja ohverdamispaiku, viisi suhelda ümbritseva loodusmaailma ja Loojaga.

Vanimad leitud jäljed varasemast kiviajast on kümnete tuhandete aastate vanused. Selle näituse kujutiste vanuseks on umbes 6000 aastat. Üksteisest kaugel asuvate leiukohtade jooniseid kõrvutades leiame nii üllatavaid sarnasusi kui ka konkreetsetele piirkondadele iseloomulikke kujutisi. Võime vaid oletada, kas sümbolite kordamine või levik eri paigus oli mõjutatud hõimude kontaktidest ja rändest või pärimusest-uskumustest. Ilmselt loodi sarnaseid kujutisi ka universaalsete sümbolitena.

Saame seda hindamatut pärandit uurida habrastel kaljupindadel ja see aitab meil mõista esivanemate maailmapilti. Esiajaloolise kunsti teadusliku uurimise ja populariseerimise kaudu püüame juhtida tähelepanu selle säilitamise vajalikkusele. Frotaažtõmmised kaljuraienditest ja fotod on katse jäädvustada muutlikku protsessi praegusel hetkel. Frotaažtehnika võimaldab küllaltki täpselt dokumenteerida mõne millimeetri sügavusi reljeefseid kaljuraiendeid ja samas rõhutada nii sümboleid ja detaile kui ka joonistevahelisi kaljupragusid. Tõmmiste kadreerimisel ja valikus on oluline paikade ja ajastute temaatika ning stiilide ja kujutatu võrdlus.

Loit Jõekalda