Soome-ugri juurtega Putini visiit Eestisse võiks Venemaa hõimlased vabastada hirmu painest

Kersti Kaljulaid Vladimir Putiniga. Foto: Tiit Blaat

Juba pool aastat enne soome-ugri rahvaste maailmakongressi Tartus on selle tähtteemaks tõusnud Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalik osalemine. Miks, selgitab hõimuliikumise spetsialist, Fenno-Ugria asutuse nõunik Jaak Prozes.

Millest nii suur huvi Putini osalemise vastu?

Ta pole Eestis käinud Venemaa presidendina, loomulikult tekitab see elevust ja ärevust. Minu arvates talitas me president [Kersti Kaljulaid] väga õigesti, et kutsus Putini Eestisse kongressile. Eriti veel foonil, et soome-ugri liikumist on Venemaal läbi aegade peetud natuke dissidentlikuks. On levinud kahtlustamine, et soomeugrilased soovivad Venemaad lõhkuda. Vandenõuteooriate juured viivad 1930ndatesse, mil mari, komi, udmurdi, mordva intelligentsi represeeriti kahtustatuna Vene riigi vastasuses. Tänapäevalgi võib leida keskvõimuga seotud ajakirjadest soome-ugri foobiat.

Mida tähendaks sel taustal Putini Eestisse tulek?

See oleks soome-ugrilaste ja nende tegevuse tunnustamine, mis vabastaks Venemaa hõimlasi paine ja hirmu alt. Vahetevahel on neil raske aru saada, kas soome-ugrilaseks olemine on halb või mitte. Putini tulekuga tõstatuvad soome-ugri rahvaste, aga ka teiste põlisrahvaste probleemid oluliselt paremini rahvusvahelisel tasandil. Ehk märgatakse põlisrahvaid natuke rohkem ka Euroopas.

Lugege lähemalt siin (Rein Sikk, Maaleht, 10.01.2020).

Print Friendly, PDF & Email