Saranskis toimub Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste II foorum

Vahetult enne foorumit andis ürituse peakorraldaja, Venemaa Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsiooni president Pjotr Tultajev ajalehele „Komsomolskaja Pravda” intervjuu, milles ta rääkis foorumist kui ühest riigi rahvuspoliitika võtmesündmusest.

Ta rõõmustas, et foorumile on registreerinud suur hulk delegatsioone. „Esimest korda võtavad osa delegatsioonid Kasahstanist, Krimmist, Sevastoopolist, samuti uutest Venemaaga ühendatud territooriumitest,” märkis ta.

Ta rääkis, et Venemaal elavad 27 soome-ugri rahva esindajad ja nende vahel pole tülisid, vaatamata sellele, et kollektiivne Lääs on püüdnud tekitada lõhet erinevate etniliste gruppide vahele. “Meile on teada, et meie vaenlastel on reaalsed plaanid kasutada soome-ugri faktorit neis räpastes mängudes. Aga meie Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvad, oleme meie riigi ühtsuse poolt ja see on meie sajandeid vana valik,“ rääkis Pjotr Tultajev.

Ülevenemaaline foorum on suunatud eelkõige tööle riigis elavate soome-ugri rahvaste emakeelte, traditsioonide ja vaimse kultuuripärandi säilitamise ja arendamise alal. Venemaa Föderatsiooni haridusministeeriumi andmetel õpitakse emakeelena 14 soome-ugri keelt, kokku õpib oma emakeelt 60 000 soome-ugri õpilast. Lisaks õpib soome-ugri keeli kui riigikeeli 116 000 õpilast.

Foorumi eripäraks on, et sellest võtab osa väga palju üliõpilasi, kuna just noorte seas on võrreldes eelmise foorumiga tekkinud suur huvi rahvuslike liikumiste vastu.  „Me moodustasime eraldi IT-sektsiooni, kuhu saab esitada võimsaid projekte soome-ugri keelte digitaliseerimiseks ja neid võiks tulevikus kasutada kogu riigis, mitte ainult soome-ugri rahvaste juures“, ütles Tultajev.

„Loen vastuvõetamatuks, kui mõningad kolleegid püüavad toetuda välisriikidele ja sealsetele organisatsioonidele. Oleme korduvalt pidanud veenduma, et meie organisatsioonidele abistamise sildi all juhindutakse hoopis teistest eesmärkidest: vaenulikkusest ja hävitamise soovist. Meil on vaja seista oma riigi positsioonidel…,” märkis Tultajev.

Mäletatavasti toimus esimene soome-ugri rahvaste  foorum 2021. aasta juunis  Ižkaris (Iževsk). Selle eesmärgiks oli lõhestada soome-ugri rahvaste liikumist ja boikoteerida soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimumist Tartus.  Pjotr Tultajevi allkirja kandis assotsiatsiooni resolutsioon, mis kuulutas maailmakongresside korraldamise ebaotstarbekaks.  

Saranskis toimuv II foorumi avapäev hiilgas pidulikkuse ja tiheda kultuuriprogrammiga. Kohale olid saabunud 36 Venemaa Föderatsiooni piirkonna delegatsioonid, lisaks esindusi teistestki piirkondadest, kokku 2500 osalejat.

Mitmedki piirkonnad olid esindatud kohalike valitsuste tasemel, näiteks Mari El Vabariik. Foorumist võttis osa mitmeid Venemaa Föderatsiooni tippametnikke, näiteks presidendi administratsiooni esimees Magomedsalam Magomedov, kes luges ette Vladimir Putini tervituse, milles öeldi: „Aastasadade jooksul on soome-ugri rahvad koos teiste rahvastega andnud olulise panuse meie paljurahvuselise riigi arengusse. Nende rahvaste väljapaistvad saavutused kõigi erinevamates valdkondades on saanud rikkaima ajaloolise, teadusliku, kultuurilise ja vaimse pärandi lahutamatuks osaks. Ja praegu näitavad soome-ugri rahvaste esindajad sõjalise operatsiooni käigus lahingutes üles mehisust ja sangarlikkust, toetudes esivanemate isamaalisuse traditsioonidele. Rõhutan, et riik seab ka edaspidi esikohale etnilise ja kultuurilise identiteedi säilimise, kodanikuühtsuse, rahu ja harmoonia tagamise riigis. Rõõmustav on, et selles suures ja nõudlikus töös osalevad aktiivselt sellised autoriteetsed liikumised nagu Vene Föderatsiooni Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioon. Olen veendunud, et praegune kohtumine toimub loovalt, konstruktiivselt ning see annab alust uutele paljutõotavatele haridus- ja valgustusprojektidele. Soovin teile edu ja kõige paremat.” Kohal oli ka Venemaa Föderatsiooni Duuma asespiiker Sergei Neverov, Venemaa Föderatsiooni rahvusasjade agentuuri juht Igor Barinov jpt.

Nende sõnavõtud olid vähem või rohkem formaalsed, osa kõlanud ettepanekuid väga mõistlikud, nagu tähelepanu pööramine eriti ohustatud keeltele, õppekirjandusele nendes keeltes, eriti palju märgiti aga vajadust väikesearvulise kõnelejaskonnaga keelte digitaliseerimiseks. Samas aga: ikka jälle tõusid teemad, mis seotud riiklust omavate soome-ugri rahvastega. Näiteks Venemaa Föderatsiooni rahvuspoliitikat juhtiv Igor Barinov ütles: „Viimase pooleteise aasta jooksul toimunud geopoliitilised muudatused on meie riigi jaoks eriliseks perioodiks, on tugevnenud ebasõbralike riikide surve Venemaa rahvaste vahelistele suhetele. Jutt käib eelkõige Eestist ja Soomest, keda juhivad inimesed ookeani tagant. Peale spetsiaalse sõjalise operatsiooni algust on hakatud aktiivselt levitama separatismi, ekstremismi ideid, seda ka soome-ugri rahvaste suhtes. Rõhku asetatakse kodanikuõiguste rikkumistele, diskrediteeritakse konstruktiivselt meelestatud kodanikke. Täitevvõimu organid peavad tagama kohapealse kodanikega suhtluse maksimaalse taseme ja hoidma olukorda erilise kontrolli all.”

Foorumi töö toimus sedapuhku kolmes sektsioonis: pärandkultuur, IT-tehnoloogiad kultuuri- ja keeleruumis, noorte projektitegevus.

Eraldi korraldati arutelu koostööst riikliku rahvuspoliitika aktuaalsete küsimuste lahendamiseks.

Foorumil auhinnati parimaid noorte projekte, näiteks I koha sai Bogdan Anfinogenov, kes lõi interneti-telekanali „Daur TV“. „See on ainuke Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste telekanal, mis töötab ööpäevaringselt ja on täienisti rahvuskeelne,” kinnitas Anfinogenov.

Foorumi lõpetab rahvuskultuuride noorsoofestival „Me oleme koos“, mille raames esinevad Udmurdi rahvusteatri tantsu- ja lauluansambel Aikai, Mordva folklooriansambel Merema, Tatarstani folklooriansambel Agidel, ansambel Skrõnja Krasnodarist, osseetide ansambel Ritmõ gor ja akadeemiline laulu- ja tantsuansambel Donbass. Lisaks veel erinevaid folklooriansambleid Mordva Vabariigi küladest.

Mida öelda kokkuvõtteks? Seekordne foorum on grandioosne, ka Venemaa mastaabis märgatav sündmus, mida kajastavad pea kõik meediakanalid. Räägitakse paljugi huvitavat, soome-ugri rahvastele tähtsat. Samas räägitakse ka sellest, kuidas riikliku iseseisvuse saavutanud soome-ugri rahvaste riigid on pahad ja lõhestavad soome-ugri rahvaid.  Eriti on nad muutunud pahaks viimasel paaril aastal.

Teisest küljest on ilmekalt märgata Venemaa Föderatsiooni rahvuspoliitika olemust, mis on suunatud konsolideerumisele. Soome-ugri rahvaste tähtsündmusel on kohal nii Donbass, kui osseedid, tatarlased, Krasnodari linn. Tultajevi intervjuust ja tegelikult mujaltki tuleb välja, et enam me ei räägi rahvustest, vaid räägime etnostest, etnilistest gruppidest, ka see on märk. Sektsioonide teemad on enam-vähem samasugused, nagu olid I soome-ugri rahvaste foorumil, aga veelgi napisõnalisemad. Muidugi ei räägita enam soome-ugri rahvaste probleemidest või õigustest, riigivõimu kohustustest ja vastutusest.  Soome-ugrilased aga on tublid, nad võitlevad Ukrainas Venemaa eest — nii võib Putini tervitusest aru saada. Putin ei seleta, miks need pea kõige väiksearvulisemad rahvad peavad Ukrainas verd valama ja venelasi (vene keelt) „kaitsma“ — sellest ilmselt foorumil samuti ei räägita.

Septembri alguses annab Fenno-Ugia Asutus foorumist kui Venemaa soome-ugri rahvaste tähtsündmusest detailsema ülevaate.