Põliskeeled ja eesti keel
Keeleteadlane, MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige ja Eesti ekspert ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi järgmises koosseisus Sven-Erik Soosaar kirjutas värskes Õpetajate Lehes põliskeeltest ja soome-ugri keeltest.
ÜRO peaassamblee otsusega on 2019. aasta rahvusvaheline põliskeelte aasta. Mida tähendab see Eesti ja eesti keele jaoks?
Rahvusvahelise põliskeelte aasta eesmärgid on tõsta teadlikkust põliskeeltest ja nende probleemidest ning jagada põliskeelte säilitamise ja arengu tagamise häid kogemusi. Samuti on oluline eesmärk põlisrahvaste õigustest kinnipidamine, nende kaasamine otsustusprotsessidesse nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil ning keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamine.
Eesti keelt rahvusvahelise õiguse mõttes põliskeeleks (inglise indigenous language) pidada ei saa, sest kuigi oleme omal maal põline rahvas ja elanud siin eelajaloolisest ajast, oleme siin oma suveräänsuse teostanud oma riigi näol ning eesti keele riigikeelena kehtestanud. Põlisrahvasteks loetakse neid rahvaid, kes elavad koloniseeritud aladel või koloniaalvõimude loodud riikide aladel ning kelle põhirahvus on enamasti marginaliseerinud.
Lugege lähemalt SIIN (Õpetajate Leht, 11.10.2019)
