Need tundmatud, aga samas tuntud Venemaa soomeugrilased

Jaak Prozes
Fenno-Ugria Asutuse nõunik

Rahvasuu räägib, et kui kratsida venelast, siis tuleb välja tatarlane, kuid mitte alati. Tihtipeale tuleb välja ka mõni soomeugrilane, enamasti mordvalane. Paraku on tõesti raske, kui oled Ivan Vassiljev ja mordvalane. Proovi sa tõestada, et oled mordvalane, ja isegi kui tõestad, lähed ikka kirja venelasena. Pea kõik eestlased, aga teisedki rahvad on veendunud, et Ivan Vassiljev on venelane.

Kui Eestis Ivan Vassiljev püüabki olla mordvalane, veel parem ersa või mokša, siis Venemaal võivad olla teised lood. Nõukogude ajal, kui passi kanti rahvus vanemate järgi, oli mordvalaseks olemine paratamatus ja nii mõnegi jaoks ka õnnetus. Kuidas küll saada venelaseks, oli nende vaga soov.

Tänapäeval on mitmes mõttes venelaseks saada veel lihtsam, sest Venemaa Föderatsiooni passi ei kanta enam rahvust. Enamasti püütakse aga oma rahvust varjata, näiteks ei rõhutata seda valimistel ja aina raskem on kindlaks teha, kui palju ühe või teise soome-ugri rahva esindajaid on kohalikus parlamendis.

Pole ka väga kuulnud, et näiteks välismaal võistlemas käivad Venemaa Föderatsiooni või endised Nõukogude Liidu sportlased oma rahvust oleksid väga innukalt rõhutanud, enim tuleb see aga välja perekonnanimest või siis sünnikohast.

Jälgides meie spordikommentaatorite ülevaateid eri spordialadest, torkab teinekord valusalt silma, et venelasteks saavad karjalased, komid, marid ja paljud teised, osa ka nendest, kes tegelikult tunnevad oma rahvusliku kuuluvuse üle uhkust. Seega oma sisemuses sooviksin, et spordikommentaatorid teeksid kodutööd hoolikamalt. Alles mõni aeg tagasi räägiti lugusid eestlastest, kes omal ajal läksid kirja Nõukogude sportlaste või venelastena. Ole sa pealegi Jüri Tarmak või Jaak Uudmäe, räägi oma eestlaseks olemisest palju tahes. Lisaks Venemaa Föderatsiooni ja nõukogude sportlastele, kellel peatun hiljem pikemalt, on tuntud ning samas tundmatuid soome-ugri rahvaste esindajaid näiteks sealsetes usu-, võimu- ja valitsusringkondades läbi pika ajaloo. Nimetan näiteks ersamordvalasi patriarh Nikonit (1605– 1681) või siis admirali ja mereministrit Nikolai Mordvinovit (1755–1845). Praegunegi Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill on ersamordvalane, aga föderatsiooninõukogu juhib mokšamordvalane Valentina Matvijenko, Moskva linnapea aga on mansi Sergei Sobjanin.

Märksa enam on soome-ugri rahvaste esindajaid Venemaa Föderatsiooni kuulsate ja armastatud kultuuritegelaste seas, näiteks laulja Valeri Leontjev (komi); näitleja ja kirjanik Vassili Šukšin (ersa); laulja Nadežda Kadõševa (ersa); lavastaja Oleg Tabakov (mokša); näitleja ja sportlane Oleg Takta- rov (mari).

Sport on valdkond, mis aitab rahvust konsolideerida ja rahvustunnet arendada, spordis püütakse oma rahvuslikku kuuluvust rohkem esile tuua. Soome sportlaste olümpiavõidud Londonis 1908. aastal ja Stockholmis 1912. aastal ning tohutu üleolek Venemaa arvukast olümpiakoondisest andsid kindlasti soomlastele lisajõudu ja usku oma riigi rajamiseks.

Soomlased, kellel 1912. aastal veel oma riiki polnud, saavutasid Stockholmis üheksa kulla, kaheksa hõbeda ja üheksa pronksiga võistkondade paremusjärjestuses neljanda koha. Venemaa 181 sportlast said aga kaks hõbedat, neist ühe sai eestlasest maadleja Martin Klein ja kolm pronksi, millest taas üks kuulus eestlasest sõudjale Mart Kuusikule.

Nõukogude perioodil ja ka hilisemal ajal on väga raske määratleda, kes Nõukogude Liidule aastail 1952–1988 ja hiljem 1992. aastast Venemaa Föderatsioonile medaleid võitnud sportlastest on soome-ugri rahvaste esindajad. Näha ja kuulda on neist aga eelkõige vastupidavusaladel, käimises ja jooksmises, samuti suusatamises. Kindlasti on neid ka muudel aladel, kuid see nõuaks juba märksa põhjalikumat uuringut.

Tuntuimad soome-ugri rahvaste seast sirgunud sportlastest olümpiavõitjaid: ersa käija Olga Kaniskina võitis 20 kilomeetri käimises kuldmedali 2008. aastal Pekingis; mokša Jelena Lašmanova võitis 20 kilomeetri käimises kuldmedali 2012. aastal Londonis; ersa jooksja Juri Borzakovski võitis kuldmedali 800 meetri jooksus 2004. aastal Ateenas ning ersa Pjotr Bolotnikov võitis kulla 10 000 meetri jooksus 1960. aastal Roomas.

Rohkesti on Nõukogude Liidule ja Venemaa Föderatsioonile aga kuulsust toonud soome-ugri rahvaste seast pärit suusatajad. Näiteks aastail 1976–1992 neli olümpiakulda võitnud komi rahvusest Raissa Smetanina, samuti aastail 1972–1976 neli olümpiakulda võitnud udmurdi rahvusest Galina Kulakova. Karjalane Jevgenia Medvedjeva-Arbuzova võitis kulla 2006. aastal Torinos; karjalane Fjodor Terentjev aga 1956. aastal Cortina d’Ampezzos.

Palju kuld- ja hõbemedaleid võitis olümpiamängudelt komi-mari segaperekond Rotševid, Vassili Rotšev tuli olümpiavõtjaks 1980. aastal Lake Placidis, samadelt olümpiamängudelt sai hõbemedali mari rahvusest Niina Seljunina-Rotševa. Nende poeg Vassili Rotšev juunior võitis aga pronksmedali 2006. aastal Torinos.

Nii Innsbruckis 1976 kui ka Lake Placidis 1980 tuli olümpiavõitjaks komi Nikolai Bažukov, 1988. aastal Calgarys võitis kaks kulda udmurdi rahvusest Tamara Tihhonova. Enim, kuus kuldmedalit on suusatamises võitnud mordvalane Ljubov Jegorova, kes tõusis kõrgeimale pjedestaalile kolm korda nii 1992. aastal Albertville’is kui ka 1994. aastal Lillehammeris.